Soetamisloa või relvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud relva soetamist, registreerimist, hoidmist, kandmist, võõrandamist ja seaduslikku kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete tundmise ning laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmise eksami.
Tulirelva relvaloa või soetamisloa taotlemise korral tuleb sooritada eksami käigus taotletava tulirelva tundmise test ning käsitsemise katse vastavalt taotletava tulirelva liigile. Eksamitulemus kehtib üks aasta alates eksami sooritamise päevast
Relvaeksami võib sooritada emakeeles või muus keeles, mida eksami sooritaja valdab. Eksam tõlgitakse eesti keelde ning eksami tõlkimise kulud kannab eksamit sooritada soovinud isik.
Eksam koosneb kahest osast:
- teoreetilisest eksamist
- relva käsitsemise ning laskeoskuse eksamist (edaspidi laskmiskatse).
Eksamineeritavat, kes teoreetilist eksamit ei sooritanud, laskmiskatsele ei lubata. Eksam loetakse sooritatuks mõlema eksami positiivse tulemuse korral.
Enne eksami sooritamist tutvustatakse eksamineeritavale eksamikorda ja -tingimusi. Eksami korda rikkunud eksamineeritava eksam loetakse mittesooritatuks sõltumata ülesannete või harjutuste täitmise edukusest.
Teoreetiline eksam
Teoreetilisel eksamil kontrollitakse eksamineeritava teadmisi järgmistes valdkondades:
- relvade ja laskemoona soetamine, sissetoomine, registreerimine ja võõrandamine;
- tulirelva ja laskemoona seaduspärane hoidmine, edasitoimetamine, kasutamine, kandmine, hooldamine;
- kannatanule esmaabi andmine laskevigastuste korral;
- vastutus Relvaseaduse ja selle rakendusaktide nõuete rikkumise eest;
- ohutusnõuded relva käsitsemisel.
Relvaeksami teemad ning küsimused leiab siit.
Teoreetiline eksam sooritatakse kirjalikult ning aega selleks antakse 60 minutit. Eksamil on vaja vastata kümnele küsimusele, millel igaühel on neli vastuse varianti. Ühel küsimusel võib olla mitu õiget vastuse varianti, kuid ilma ühegi õige vastusevariandita küsimust eksamil ei esitata. Eksami sooritaja peab märkima kõik antud küsimuse õiged vastuse variandid. Teoreetiline eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav on andnud õiged vastused vähemalt 8-le küsimusele 10-st. Ettenähtud aja jooksul ühegi õigeks märgitud vastusevariandita jäänud küsimus loetakse valesti vastanuks.
Eksami tulemustest teatatakse eksamineeritavale kohe pärast vastuste kontrollimist ja hindamist suuliselt või väljastatakse väljavõte eksamiprotokollist.
Laskmiskatse
Laskmiskatse toimub kahes osas. Laskmiskatse viiakse läbi eksamikomisjoni juuresolekul lasketiirus laskekohal.
Laskmiskatse esimeses osas kontrollitakse õpperelvaga või laadimata relvaga eksamineeritava oskusi relva käsitsemises (relva laadimine, relva tühjakslaadimine, laskeasend, eksamineerija korralduste õige täitmine).
NB! Kui eksamineeritav ei käsitse relva õigesti, teeb seda ebakindlalt või rikub ohutusnõudeid, siis laskmiskatse lõpetatakse ja loetakse mittesooritatuks.
Laskmiskatse teine osa on tulejoonelt laskmine samast või sellele lähedasest relvaliigist, mida eksamineeritav soovib soetada või mille kandmisluba taotleb.
NB! Kui laskmiskatse teises osas tehakse ohtlikke vigu ja luuakse relva oskamatu käsitsemisega tulejoonel ohtlik olukord, siis laskmiskatse lõpetatakse ning loetakse mittesooritatuks.
Laskekatse tulemus tehakse eksamineeritavale teatavaks kohe pärast selle kontrollimist ja see fikseeritakse eksamiprotokollis.
Korduseksam
- Kui eksamineeritav ei sooritanud eksamit, võib seda korrata mitte varem kui 5 päeva pärast.
- Laskmiskatse ebaõnnestumisel võib seda korrata 1 kuu jooksul teoreetilise eksami sooritamise päevast. Kui laskmiskatset ei sooritata nimetatud tähtaja jooksul, tuleb uuesti sooritada ka teoreetiline eksam.
Allikas (http://www.politsei.ee/et/teenused/relvaluba/relvaeksam/)
Alljärgnevalt siis needsamad Relvaeksami teemad ning küsimused, millele otsisin vastused relvaseadusest.
NB! Need vastused ei pruugi olla absoluutne tõde, kuid mina sain oma eksami tehtud, õppides nende järgi.
1. Tulirelva definitsioon
tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu
2. Tsiviilkäibes lubatud relvade loetelu.
(1) Piiramata tsiviilkäibega relvad on:
1) gaasipihusti;
2) kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelv;
3) jahinuga ja -puss;
31) tääknuga;
4) allveenuga;
5) spordiotstarbeline vehklemisrelv (epee, espadron, florett jt);
6) ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia;
7) amb tõmbejõuga kuni 75 kg (kaasa arvatud);
8) sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kg (kaasa arvatud);
9) allveerelv.
Piiratud tsiviilkäibega relvad on:
1) gaasirelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud gaasipihusti;
2) pneumorelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktis 2 nimetatud pneumorelv;
3) külmrelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktides 3–6 ning § 20 lõikes 2 nimetatud külmrelvad;
4) heitrelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktides 7–9 nimetatud heitrelvad;
5) tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad.
3. Alla 18-aastansele isikule lubatud relvade loetelu.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4–9 2) kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelv; 4) allveenuga;
5) spordiotstarbeline vehklemisrelv (epee, espadron, florett jt);
6) ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia;
7) amb tõmbejõuga kuni 75 kg (kaasa arvatud);
8) sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kg (kaasa arvatud);
9) allveerelv. nimetatud relva võib vallata, kanda, hoida ja edasi toimetada vastavat spordiala harrastav vähemalt kümneaastane isik.
4. Tulirelva oluliste osade loetelu.
Tulirelva olulised osad on relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter.
5. Isikud, kes on õigustatud omama helisummutit.
Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.
6. Öösihiku õigustatud kasutamine tsiviilkäibes.
Öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihik on tsiviilkäibes keelatud.
7. Tingimused relvade kollektsioneerimiseks.
Kollektsiooni võib asutada ja pidada vähemalt 18-aastane Eesti kodanik, välismaalane, kellel on Eesti elamisluba, või Eestis registreeritud juriidiline isik Politsei- ja Piirivalveameti antud relva- ja padrunikollektsioneerimisloa (edaspidi kollektsioneerimisluba) alusel.
(4) Kollektsiooni kuuluvad relvad tuleb registreerida elu- või asukohajärgses prefektuuris käesoleva seaduse §-s 33 kehtestatud korras. Andmed registreeritud relvade kohta kantakse kollektsioneerimisloale.
(5) Kollektsiooni kuuluva relva kandmine on keelatud, välja arvatud kollektsiooni kuulva tsiviilkäibes lubatud relva relvaloa või relvakandmisloa alusel.
(6) Kollektsiooni kuuluvate relvade ja padrunite hoidmine, edasitoimetamine, võõrandamine ja vedu peab toimuma käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras.
(7) Kollektsiooni kuuluvaid tulirelvi tuleb hoida relvahoidlas käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud tingimustel ja korras.
(8) Kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit võib eksponeerida relvahoidlas. Väljaspool relvahoidlat võib kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit eksponeerida Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel, milles määratakse tingimused relva ja padrunite eksponeerimiseks.
(9) Eksponeeritavad relvad peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides või olema kindlalt kinnitatud põranda, seina või muu ehituskonstruktsiooni külge. Eksponeeritavad padrunid peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides.
8. Relvade kollektsioneerimisloa taotlemise tingimused.
Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv füüsiline või juriidiline isik esitab vastava avalduse Politsei- ja Piirivalveametile. Avalduses näidatakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik ning nende hoiutingimused. Avaldusele lisab füüsiline isik käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 2–5, juriidiline isik aga käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud dokumendid.
[RT I, 29.12.2011, 1 – jõust. 01.01.2012]
(2) Enne kollektsioneerimisloa saamist peab seda taotlev füüsiline isik sooritama käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 ettenähtud relvatundmise eksami.
9. Kollektsioneerida lubatud relvade loetelu.
(3) Kollektsioneerida on lubatud kõiki, sealhulgas sõjaväerelvade hulka arvatud ja muid tsiviilkäibes keelatud tulirelvi, külmrelvi ja padruneid, samuti tulirelva olulisi osi, helisummutit, lasersihikut ja öösihikut, välja arvatud:
1) kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
2) relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel;
3) lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon.
10. Filmivõtetel tulirelva kasutamise tingimused.
Laskekõlblikku tulirelva võib filmivõtetel ja etendustel kasutada üksnes Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel. Tulistada on lubatud ainult paukpadrunitega.
(2) Külmrelva võib ohutust tagades kasutada filmivõtetel, etendustel ja etenduste ettevalmistamisel.
11. Millistel eesmärkidel võib füüsiline isik (kes ei ole FIE) tulirelvi soetada, omada ja vallata?
Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel:
1) jahipidamiseks;
2) vastava spordialaga tegelemiseks;
3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
4) kutsealal tegutsemiseks;
5) kollektsioneerimiseks.
12. Milliseid relvi ja millistel otstarvetel võib soetada 18-aastane ja vanem eesti kodanik?
vähemalt 18-aastane isik – sporditulirelva, pneumo-, heit- ja külmrelva, välja arvatud kumminui, vastava spordialaga tegelemiseks, jahitulirelva jahipidamiseks, gaasirelva ja sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks)
13. Milliseid relvi ja millistel otstarvetel võib soetada 21-aastane ja vanem eesti kodanik ?
vähemalt 21-aastane isik – kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud relvi samadel otstarvetel ja kombineeritud või vintraudset püssi, püstolit või revolvrit turvalisuse tagamiseks.
14. Tsiviilkäibes lubatud laskemoona loetelu.
Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on:
1) gaasipüstoli- ja -revolvripadrun, mis sisaldab närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet, mis võib põhjustada sellise tervisekahjustuse, mille kõrvaldamiseks on vaja arstiabi;
2) soomustläbiv laskemoon – tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik;
3) lõhke-laskemoon – tulirelva padrun, mille kuul sisaldab laengut, mis kokkupõrkel takistusega lõhkeb (plahvatab);
4) süüte-laskemoon – tulirelva padrun, mille kuul sisaldab ainet, mis kokkupõrkel takistusega süttib põlema;
5) õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun;
6) eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon.
15. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade loetelu .
1) tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju;
2) sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840 mm või mille iga raua pikkus on alla 450 mm;
3) tulirelv, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata) või lühendada;
4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist;
5) automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu;
6) tulirelv, millel puudub valmistaja markeering;
7) eriohtlikkusega tulirelv.
16. Milliseid relvi võib soetamisloa alusel osta?
Soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses.
17. Kus ja millal tuleb relva soetamisel see registreerida?
Relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris.
18. Relva registreerimise ajaline kohustus selle soetamisel Eestist .
Relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris.
19. Relva registreerimise ajaline kohustus selle soetamisel välismaalt .
Relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris.
20. Relva registreerimiseks prefektuurile esitatavad dokumendid ja esemed.
Relv esitatakse registreerimiseks koos soetamisloaga, millele relva müüja on kandnud andmed müüdud relva kohta.
21. Relva hoiukohad registreerimise menetluse ajal.
Relva registreerimise ajaks võib relvaomanik või -valdaja anda selle hoiule politseisse või hoida seda oma elu- või asukohas käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.
22. Juhud ja tingimused, millal relvaomanik võib oma relva ja laskemoona anda üle paralleelrelvaloa omanikule.
(3) Füüsilisele isikule kuuluva relva kohta võidakse väljastada mitu relvaluba. Relvaluba, mis on väljastatud füüsilisele isikule, kes ei ole relva omanik, nimetatakse paralleelrelvaloaks.
(4) Paralleelrelvaluba antakse ühele või kahele füüsilisele isikule juhul, kui relvaomanik on andnud kirjaliku nõusoleku temale kuuluva relva kasutamiseks konkreetselt näidatud isiku või isikute poolt.
(5) Relva andmisel paralleelrelvaloa omaja valdusse koostatakse akt relva üleandmise-vastuvõtmise kohta, näidates selles relva vastuvõtmise koha, kuupäeva ja kellaaja. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb relva üleandjale, teine vastuvõtjale. Relva tagastamisel omanikule koostatakse analoogne akt.
23. Soetamisloa ja/või relvaloa väljastamist välistavad asjaolud.
(1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes:
1) on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega;
2) on raskekujulise psüühikahäirega;
3) on füüsilise puudega, mis takistab tema poolt taotletava relva õiget käsitsemist;
4) hoidub kõrvale kaitseväeteenistusest;
5) on piiratud teovõimega ja kellele on seetõttu määratud eestkostja;
6) on kriminaalkorras karistatud;
7) on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta;
8) on kriminaalmenetlusest tulenevatel alustel kahtlustatav või süüdistatav;
9) on soetamisloa või relvaloa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel;
10) ei oma käesoleva seadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;
11) on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;
111) on väärteomenetluse korras karistatud narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku tarvitamise, valdamise või omandamise eest;
12) oli kriminaalmenetluses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks ja kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku § 202 alusel;
13) oli kriminaalmenetluses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks ja kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku § 205 alusel;
14) on väärteomenetluse korras karistatud ajateenistuse kohustuse eiramise või õppekogunemise eiramise eest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6, 7, 11, 111 ja 14 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt.
(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 12 ja 13 sätestatud keeld laieneb isikule kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel pandud kohustuse täitmiseni või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.
(4) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest:
1) isikule, kellele varem väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui viis aastat ja loa kehtetuks tunnistamine oli tingitud relva kaotsiminekust või relva ja laskemoona hoidmist, kandmist või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõuete rikkumisest;
2) isikule, kellele soetamisloa andmisest on varem keeldutud, kusjuures sellest on möödunud vähem kui kaks aastat ja keeldumine oli tingitud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8–10 nimetatud asjaoludest;
3) isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama.
24. Soetamisloa kehtivus selle väljastamisest .
Soetamisluba on kehtiv kolme kuu jooksul, arvates loa väljastamise päevast. Luba võidakse pikendada kolme kuu võrra, kui pikendamise taotlus on esitatud enne soetamisloa kehtivusaja lõppu. Soetamisloa kehtivusaja lõppemisel tuleb taotleda uus soetamisluba.
25. Relvaluba vahetamise alused.
Relvaluba vahetatakse selle omaja avalduse põhjal ja relvakandmisluba vahetatakse juriidilise isiku avalduse põhjal loa kehtivuse lõppemise, kõlbmatuks muutumise, relva või loa omaja andmete muutumise või loa või relva kaotsimineku või hävimise korral, samuti relvahoidla asukoha muutumise korral.
26. Relvaloa ja/või soetamiseloa kehtivuse peatamise alused.
Politsei- ja Piirivalveamet peatab soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui:
1) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;
11) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku tarvitamise, valdamise või omandamise eest;
2) loa omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav või süüdistatav mootorsõiduki või trammi joobeseisundis juhtimises, isikuvastases kuriteos, tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades;
21) loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust;
3) kontrollimisel on tuvastatud, et loa omajal ei ole käesolevas seaduses ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;
4) juriidiline isik on põhjendamatult jätnud täitmata järelevalveorgani ettekirjutuse käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise kohta.
5) isikupoolse relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju;
6) loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202 või 205 alusel.
(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud karistatuse korral peatatakse soetamisloa või relvaloa kehtivus kuuest kuust kuni ühe aastani.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud juhtudel peatatakse relvaloa kehtivus kuni isiku uue tervisekontrolli läbimiseni ja talle tervisetõendi väljastamiseni.
(13) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhtudel peatatakse soetamisloa või relvaloa kehtivus kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.
(2) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatatus lõpetatakse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel või loa kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras.
27. Relva ja laskemoona hoiuload.
relvaluba või
2) tegevusluba relvade või laskemoona hoidmiseks teenusena
28. Laskemoona hoiukogused füüsilisele isikule.
Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit;
2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;
3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahirelva kohta;
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahirelva kohta;
5) kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta;
6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
7) kuni 1000 sütikut.
29. Relvakappi olemasolu nõue.
(1) Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas.
(2) Juriidiline isik peab hoidma relva tema poolt määratud hoiukohas.
(3) Tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp (edaspidi relvakapp).
(4) Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, milleks on spetsiaalselt kohandatud ruum (edaspidi relvahoidla) või relvakapp üheksa või enama tulirelva hoidmiseks.
Relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.
30. Mis on relvakandmine relvaseaduse mõistes.
Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta.
31. Relva ja laskemoona kandmise keeld .
(3) Relva ja laskemoona on keelatud kanda:
1) alkoholijoobes, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
2) koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistus- või tööülesannet täitval isikul.
32. Relva kaotamisest teavitamine .
Relvavaldaja on kohustatud igast relva kaotsimineku või hävimise juhtumist viivitamata teatama politseile.
33. Mis on relva edasitoimetamine relvaseaduse mõistes?
Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte.
34. Relva ja laskemoona kommertseesmärgil kasutatavasse õhusõidukisse kaasavõtmise tingimused.
Relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Relva ja selle laskemoona võib kommertslennule reisijatesalongi kaasa võtta ainult erandjuhtumil Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti või Kaitseministeeriumi algatusel, kui see on möödapääsmatult vajalik nimetatud asutuse seadusest tuleneva funktsiooni täitmiseks.
35. Mis on relva ja laskemoona võõrandamine relvaseaduse mõistes?
Relva ja laskemoona võõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses nende omandiõiguse üleandmist teisele füüsilisele või juriidilisele isikule või riigile või kohalikule omavalitsusele.
36. Kellel on relva ja laskemoona võõrandamise õigus?
Relvaomanik või -valdaja võib relva võõrandada
37. Isikud, kes võivad relva parandada.
(1) Relva parandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva defekti kõrvaldamist viisil, millega ei kaasne relva omaduste olulist muutumist.
(2) Relvaomanik võib relva parandada ise või anda selle parandamiseks vastavat tegevusluba omavale isikule.
38. Isikud, kes võivad relva muuta laskekõlbmatuks.
Relva võib laskekõlbmatuks muuta relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva laskekõlbmatuks muutmise loa alusel.
39. Relvaga tegevused, milleks relvaomanik või –valdaja peab taotlema luba Politsei- ja Piirivalveametilt.
Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loa (edaspidi luba) annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet.
40. Tulirelva hoidmise tingimused.
1) Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas.
(2) Juriidiline isik peab hoidma relva tema poolt määratud hoiukohas.
(3) Tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp (edaspidi relvakapp).
(4) Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, milleks on spetsiaalselt kohandatud ruum (edaspidi relvahoidla) või relvakapp üheksa või enama tulirelva hoidmiseks. (6) Padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas.
(7) Teisi relvi hoitakse hoiukohas, mis asub relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas.
(8) Relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.
41. Nõuded relvakapile, milles on lubatud hoida kuni 8 tulirelva.
(1) Relvakapp peab tervikuna olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-)plekist, millel on vähemalt üks turvalukk. Relvakapi võti asub relvaomaniku valduses või on peidetud selliselt, et oleks välistatud selle sattumine kõrvaliste isikute kätte.
(2) Relvakapis peab olema vähemalt kaks eraldi lukustatavat laegast, millest üks on ettenähtud laskemoona ja sütikute ning teine püssirohu hoidmiseks.
(3) Ainult padrunite ja/või sütikute hoidmisel võib relvakapil olla üks eraldi lukustatav laegas.
42. Nõuded relvakapile, milles on lubatud hoida üle 8 tulirelva .
(1) Relvakapp on spetsiaalselt relvade hoidmiseks tootja poolt tööstuslikult valmistatud kapp.
(2) Relvakapp peab tervikuna olema valmistatud vähemalt 4 mm paksusest teras(raud-) plekist või sellele vastava tugevusega materjalist. Relvakapil peab olema vähemalt üks turvalukk.
(3) Relvakapina võib kasutada ka muuks otstarbeks tootja poolt valmistatud kappi, mis vastab lõikes 2 kehtestatud nõuetele tingimusel, et selles hoitavad relvad on kapi konstruktsiooni külge lukuga kinnitatud.
(4) Relvakapi võtmed asuvad relvaomaniku valduses või on peidetud selliselt, et oleks välistatud nende sattumine kõrvaliste isikute kätte.
(5) Relvakapi siseehitusele kohaldatakse käesoleva määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
43. Relva kandmise tingimused.
1) Relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga.
(2) Relva ja laskemoona tuleb kanda avalikus kohas varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Kantava tulirelva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit.
(3) Relva ja laskemoona on keelatud kanda:
1) alkoholijoobes, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all;
2) koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistus- või tööülesannet täitval isikul.
(4) Minister võib oma käskkirjaga piirata relvakandmist ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja hallatavates riigiasutustes ning nende valduses olevatel objektidel.
(5) Äriühingu või mittetulundusühingu juhtorgan või juht, samuti füüsilisest isikust ettevõtja võib oma aktiga piirata relvakandmist oma asukohas ja teistel tema omandis või valduses olevatel objektidel, kui selleks on antud Politsei- ja Piirivalveameti nõusolek.
(6) Jahirelva kandmist jahil reguleerib jahiseadus ja selle alusel antud õigusaktid.
44. Tingimused juriidilise isiku relva andmisel töötajale.
(1) Juriidiline isik võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma töötajale, kellel on relvakandmisluba. Laskespordiorganisatsioon võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma organisatsiooni liikmele, kellel on relvakandmisluba.
(2) Relv antakse kanda töötajale töö- või teenistusülesannete täitmiseks või laskespordiorganisatsiooni liikmele spordiga tegelemiseks juriidilise isiku otsuse alusel.
(3) Relv väljastatakse töötajale töö- või teenistusülesannete täitmiseks üldjuhul tööpäevaks või valvekorraks, välja arvatud juhul, kui relva pikemaajalise kandmise vajadus on tingitud ametikohustuste iseloomust. Ametikohtade loetelu, kus selliseid kohustusi tuleb täita, kehtestatakse juriidilise isiku otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.
(4) Relvakandmisõigust omaval isikul on keelatud:
1) kanda relva töö- või teenistuskohustuste või spordiga tegelemise välisel ajal, välja arvatud juhul, kui sellekohane luba on vormistatud juriidilise isiku otsusega;
2) anda relva või relvakandmisluba kõrvalisele isikule.
(5) Relva kaotamisest, hävimisest või muul viisil valdusest väljaminekust on relva kandev töötaja kohustatud viivitamata teatama politseile ja relva väljastanud isikule või asutusele.
45. Kohustused isikule, kelle valduses on pärandvaras olev relv ja laskemoon.
(1) Isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, on kohustatud need viivitamata üle andma politseile käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.
(3) Loa, relva ja laskemoona üleandmine võib toimuda nende asukohas või politseis. Relva ja laskemoona üleandmine peab toimuma nende asukohas juhul, kui need annab üle isik, kes käesoleva seaduse järgi ei olnud nende omanik või valdaja enne soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamist ja kes on teatanud politseile enda valduses olevast relvast või laskemoonast.
[RT I, 29.12.2011, 1 – jõust. 01.01.2012]
(4) Relva ja laskemoona, samuti kehtivuse kaotanud loa või loa, mille kehtivus on peatatud, üleandmine-vastuvõtmine vormistatakse aktiga, milles on kirjas andmed üleantud relva, laskemoona ja loa kohta. Akti vormi kehtestab siseminister määrusega. Akt koostatakse kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla relva, laskemoona või loa üleandja ja politsei esindaja. Üks eksemplar aktist jääb politseile, teine üleandjale.
46. Relva soetamisloa omaniku õigused.
Soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses.
47. Dokumendid, mis on vaja esitada prefektuurile relvaloa vahetamiseks seoses kehtivuse lõppemisega.
Relvaloa või relvakandmisloa vahetamiseks tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada:
[RT I, 29.12.2011, 1 – jõust. 01.01.2012]
1) kirjalik avaldus, milles näidatakse loa vahetamise põhjus;
2) vahetamisele kuuluv relvaluba või relvakandmisluba, välja arvatud kaotsimineku või hävimise korral;
3) foto mõõtmetega 3×4 cm;
4) seoses relvaloa või relvakandmisloa kehtivuse lõppemisega tervisetõend.
(4) Enne relvaloa või relvakandmisloa vahetamist peab relvaloa omaja tasuma riigilõivu
48. Millal esitada avaldus relvaloa vahetamiseks seoses kehtivuse lõppemisega ?
1) relvaloa või relvakandmisloa kehtivuse lõppemise korral – vähemalt üks kuu enne kehtivuse lõppemist;
49. Millal tuleb esitada avaldus relvaloa vahetamiseks seoses relva, relvaloa või relvakandmisloa omaja andmete või relvahoidla asukoha muutumisega ?
3) relva, relvaloa või relvakandmisloa omaja andmete või relvahoidla asukoha muutumise korral – seitsme tööpäeva jooksul andmete või asukoha muutumisest arvates;
50. Muudatused relvaomaniku või relva andmetes, millest peab teavitama politseid .
(1) Politsei- ja Piirivalveametis tuleb vormistada:
1) relva ümbertegemisest tingitud muudatused relvaandmetes (liik, mark, kaliiber, markeering). Relva ümbertegemiseks peab olema Politsei- ja Piirivalveameti eelnev luba;
2) relvaomaniku või -valdaja nime muutumisega, elu- või asukoha vahetamisega teise haldusüksusesse, relvahoidla asukoha muutumisega seotud muudatused;
3) muudatused muudes teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantavates andmetes.
51. Relvaomaniku tegevus juhul, kui avastab relva kadumise.
Relvavaldaja on kohustatud igast relva kaotsimineku või hävimise juhtumist viivitamata teatama politseile.
52. Tsiviilkäibes lubatud relvade üle riiklikku järelevalvet teostavad asutused.
Järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet.
53. Kes ja kuidas on õigustatud teostama riigisisest relvavedu?
(1) Kohalikku relvavedu võib teostada füüsiline või juriidiline isik, kellel on relvaluba, soetamisluba või tegevusluba relvade valmistamiseks või müügiks.
(2) Relvade ja laskemoona valve ja kaitse tagab nende veol omanik või valdaja.
(3) Relvi ja laskemoona peab vedama valmistajapakendis või pakituna viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu.
(4) Kuni 20 tulirelva või 10 000 padrunit võib vedada varjatult sõiduautoga, suurema tulirelva- või padrunipartii veoks tuleb kasutada kinnise veoseruumiga veoautot. Veoseruumi uksed peavad olema kindlalt suletud ja lukustatud.
(5) Kuni 20 tulirelva või 10 000 padruni veol peab olema vähemalt üks relvastatud saatja, üle 20 tulirelva või üle 10 000 padruni veol aga vähemalt kaks relvastatud saatjat. Relvastatud saatjad võivad asuda relvi vedava veoauto kabiinis või relvi vedavat autot saatvas autos.
54. Dokumentide loetelu mida peab omama füüsiline isik juhul, kui soovib relva või laskemoona Eestisse sisse vedada .
(2) Füüsiline või juriidiline isik võib teostada relva või laskemoona oma tarbeks Eestisse sissevedu, kui tal on vastava relva soetamisluba ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriluba.
(3) Tsiviilrelva ja laskemoona sissevedu ja väljavedu võib käesoleva seaduse kohaselt toimuda üksnes ühekordse eriloa alusel. Eriloa väljastab seda taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet.
55. Eesmärgid , mille puhul füüsiline isik võib teostada enda nimele registreeritud relva ja
laskemoona väljavedu Eestist.
Füüsiline isik võib teostada enda nimele registreeritud relva ja laskemoona väljavedu osalemiseks spordivõistlusel või õppusel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriluba. Relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestisse sisse veetud.
56. Milliste dokumentide olemasolul võib füüsiline isik relva või laskemoona Eestisse EU liikmesriigist toimetada relvakollektsiooni jaoks ?
(2) Füüsiline või juriidiline isik võib teostada relva või laskemoona oma tarbeks Eestisse sissevedu, kui tal on vastava relva soetamisluba ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriluba.
(3) Tsiviilrelva ja laskemoona sissevedu ja väljavedu võib käesoleva seaduse kohaselt toimuda üksnes ühekordse eriloa alusel. Eriloa väljastab seda taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Kollektsiooni võib asutada ja pidada vähemalt 18-aastane Eesti kodanik, välismaalane, kellel on Eesti elamisluba, või Eestis registreeritud juriidiline isik Politsei- ja Piirivalveameti antud relva- ja padrunikollektsioneerimisloa (edaspidi kollektsioneerimisluba) alusel.
57. Milliste dokumentide olemasolul võib füüsiline isik Eestis soetatud või tema nimele
registreeritud tulirelva või laskemoona oma tarbeks Eestist teise EL liikmesriiki toimetada ?
Euroopa Ühenduse territooriumil tulirelva ja laskemoona edasitoimetamise aluseks on Euroopa tulirelvapass, millesse on vajaduse korral kantud riigi pädeva asutuse luba reisida ühest liikmesriigist teise Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ning sellele tulirelvale mõeldud laskemoonaga.
(5) Isik, kellele on väljastatud Euroopa tulirelvapass, ei pea omama teise liikmesriigi pädeva asutuse luba, kui ta kutse või muu tõendusmaterjaliga tõendab, et soovib külastatavas liikmesriigis tegeleda jahinduse või laskespordiga. Sellisel juhul võib jahindusega tegelev isik enda valduses hoida ühte või mitut C- või D-klassi kuuluvat tulirelva ja laskespordiga tegelev isik enda valduses hoida ühte või mitut B-, C- või D-klassi kuuluvat tulirelva.
58. Kriminaalkorras karistatakse füüsilisest isikust relvaomanikku juhul, kui …..
59. Väärteo korras karisitatakse füüsilist isikut relvaomanikku juhul , kui ….
60. Relvaomaniku kohustused riiklikku järelevalvet teostava ametniku ees.
1) teostada relvade, tulirelva osade ja laskemoona ning nende kohtade ülevaatust, kus neid hoitakse, valmistatakse, müüakse, laenutatakse, parandatakse, ümber tehakse, lammutatakse või hävitatakse;
[RT I 2010, 43, 256 – jõust. 28.07.2010]
2) nõuda füüsiliselt isikult ning juriidilise isiku esindajalt dokumentide esitamist ja kirjalikku või suulist informatsiooni, mis on tarvilik järelevalve teostamiseks;
61. Relvaseadusest tuleneva tulirelva laskekõlbmatuks muutmise definitsioon.
Relva laskekõlbmatuks muutmine toimub tulirelva olulise osa mehaanilise töötlemise teel, mille tulemusena relv kaotab jäädavalt lasu sooritamise võime.
62. Kes tohib tulirelva laskekõlbmatuks muuta ?
Relva võib laskekõlbmatuks muuta relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva laskekõlbmatuks muutmise loa alusel.
63. Kes väljastab loa relva laskekõlbmatuks muutmiseks?
Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loa (edaspidi luba) annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet.
64. Hädakaitse tunnused on ….?
kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
65. Hädakaitse piire ei ületata kui isik…….
Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
(3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.
66. Hädakaitseseisundis võib tekitada kahju isikule….?
kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele
67. Relva kontrollimisel teostatakse toimingud järgmises järjekorras…….
Võtsid relva kätte kontrolli, kas see pole laetud.
Ära suuna relva teise inimese poole ja ära luba seda endale suunata.
Iga relv loe laetuks, kuni pole kontrollinud, et see on laadimata.
Iga relvaga käi ümber nagu laetud relvaga.
Peale vinnastamist suuna toru vaid märgile või üles.
Ära pane sõrme päästikule, kuni pole vajadust laskmiseks.
Enne õppelaskmist või teenistusse asumist pühi rauaõõs ja vintraud kuivaks ning kontrolli kas seal pole võõrkehi.
Veendu relva korrasolekus ja komplektsuses.
Relva saamisel kontrolli isiklikult, kas see on laetud või laadimata,
selleks:
· Eralda padrunisalv
· Võta maha kaitseriiv
· Tõmba kelk tagasi ja vaata et padrunipesas poleks padrunit
· Soorita kontroll-lask
· Pane peale kaitseriiv
· Kinnita padrunisalv
Relvahobi 
Tere!
Mina olen tänaseks päevaks oma relvaeksamiga ühele poole saanud!
Siit õppides teeb selle kenasti ära ja panen rõhku sõnale meditsiin kuna igas piletis on üks küsimus meditsiiniga seonduv.Kindlasti õppige ära püssi mehanismi tööpõhimõte ja jupid,mis sellega kaasa käivad(relvaraud,lukk,padrunipesa,adapter ja muu seonduv).Võimatu on kõike riigiteatajast õppida ja ainult seda lugege,mida on küsitud! Muide mina sain oma eksami kahe korraga tehtud,sest sõnastuses on nippe palju ja kõik on üles ehitatud nõnda,et mida vähem läbi saab seda parem on.
Toon teile siia ühe eksamipileti küsimused,mis minul oli!
1,Kuhu peab teatama kodanik relva kadumisest,kui töötab juriidilise isiku all?
2.Kes võib omada helisummutit?
3.Kes võib relva parandada?
4.Kaelavigastus ehk laskehaav kaelas?
5.Millised relvaga tegevused toovad kaasa kriminaalkaristuse?
6.Kollektisoneerida on lubatud?
…….relvade loetelu
7.Hädakaitse seisund?
8.Tulirelva definitsioon?
9.Relva soetamine välismaalt?
10 Ajalised kohustused taguge kõik pähe….kuna,mis lõppeb jne(kaua kehtib soetamisluba,relvaluba kuna pikendama peab jne jne)
HEAD ÕPPIMIST!
Rõõm kuulda et eksam tehtud ja et minu tagasihoidlik blogi abiks oli!
Näitasin seda lehte veel paarikümnele inimesele ja kõik õpivad siit!
Aga Tänud igatahes!!
See leht on jah oma kogemusi arvesse võttes tehtud. Tore oleks kui saaks rohkem reaalseid elsamiküsimusi siia, oleks rahvale abiks rohkem.
tere! küsimus järgmine et kas eksamil on valikvastused või peab iga küsimuse taha ise kirjutama peast õige mõiste?
Tere Ints!
Eksamil on valikvastused. Isegi meditsiiniküsimused on valikvastustega.
Kas keegi oskab aidata kust saab infot meditsiini küsimuste osas ?
Tere!
Kas siin sellel lehel meditsiini all olevad teemad ei kõlba?
Need on koostatud kaitseliidu relvaeksami ja relvakursuse materjalide järgi. Arvan et kui nendest ei aita, siis paistab et oled arsti eksamile sattunud 🙂
Tegin täna eksami esimese kroraga ära. Teooria 10/10 ja lasud 2/3. Teooria õppisin selgeks tänu selle lehe materjalile, Vajan Relva 6 raamatule ja riigiteatajale. Kusjuures tulistanud relvast ma enne eksamit ei olnud :). Relva ehituse/ohutu käitlemise ja protseduurid mõtlesin endamisi läbi. Vaatasin mõned videot Youtube-st, et ennast kurssi viia mis moodi Makarov PM välja näeb ja lahti käib ning kuidas õigesti tulistada.
Peale minu oli eksamit tegemas veel ca 15 inimest kellest läbi sai vaid veel üks teine inimene kes oli kolmandat korda eksamit tegemas.
Enda põhjal võin öelda, et nähes vaeva ca 8 tundi õppides interneti abil (mainitud materjale ja allikaid kasutades) on võimalik eksam esimese korraga ära teha, võrdlemisi lihtsalt.
Õnnitlused! Nii peabki, aga mitte “na šaru” elsamile minema!
Tänud, eksam sooritatud.
10`nest inimesest sai teoorias läbi 6. Küsimused tuleb hoolikalt läbi lugeda ja eriti vastuse variandid.
nt. Relva laskekõlbmatuks muutmine toimub tulirelva olulise osa mehaanilise töötlemise teel, mille tulemusena relv kaotab jäädavalt VÕI AJUTISELT lasu sooritamise võime. (…peaaegu õige ju)
nt. Relva laskekõlbmatuks muutmine toimub revolvri relvaraua(toru) trummli poolse otsa kinni keevitamise teel. (…kuul ju välja ei lenda, vähemalt mitte soovitud suunas)
Edu kõigile
See revolvri relvaraua kinni keevitamine oli õige vastus – kuna see olevat üks osa kahjutuks tegemisel… seega minul oli 9/10 ja 6/6
Rõõm kuulda et eksam tehtud! Tänud tagasiside eest!
58. ja 59. küsimus vastamata ju
Hea, et keegi nii lahke on ja oma materjali jagab. Tänud 🙂
Mai alguses eksamile… tuleb õppima hakata.
Väga kasulik materjal on siin. Tänud!!
Rõõm kuulda! Võta heaks!
Lugesin 3 korda läbi siin oleva materjali ja sain tehtud esimese korraga eksami. Soovitan teistelegi seda lehte.
Lugesin seaduse 3x läbi ning selle lehe materjalid ka mõned korrad, samuti käisin tiirus 1x makaroviga laskmas – eksam esimese korraga tehtud. Mingit peedistamist laskmiskatsel polnud. Paluti relv kontrollida, seejärel 3 padrunit salve ning kui valmis olin siis tuld. Peale lasmist paluti nimetada ka relva nähtavad osad. Eksam oli siis Põhja prefektuuris.
Rõõm kuulda!
Unustasin tänada: septembri keskpaigas käisin eksamit tegemas ja sain esimese korraga läbi. Eksamiks valmistusin peamiselt selle materjali abiga.
Ole tänatud!
Rõõm kuulda et eksam korras ja et sain abiks olla!
Tere,kas praegu kehtivad samad küsimused
Tere!
Põhimõtteliselt peaks kehtima küll!
Tere! Kas taaknuga on endiselt piiramata tsiviilkaibega relv?
Tere!
Jah, on küll:
§ 18. Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon
(1) Piiramata tsiviilkäibega relvad on:
1) gaasipihusti;
2) kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelv;
3) jahinuga ja -puss;
31) tääknuga;
[RT I 2010, 37, 223 – jõust. 09.07.2010]
Aitah!
Tere ja aitäh, et siia on sellist head õppematerjali üles pandud.
Aga mis on vahet relvaloal ja relvakandmisloal?
Minu teada sellist asja nagu relvakandmisluba relvaseaduse mõistes ei eksisteeri.
relvaseaduses pole jah kuid õppematerjalis on relvaluba ja relvakandmisluba pidevalt koos välja toodud ja külvas segadust. aga selge, asi ajas.
Tere!
Kas praegu saab ka eksamit teha nende vastuste ja küsimuste järgi?
Peaks saama ikka!
Põhimõtteliselt on neid küsimusi ka ja palju muud.
Mul just oli 58. krim korras karistatakse kui.. vastasin huupi. Seal oli et ilma käitlemisloata ja lubatust suurem kogus lõhkeainet(mõtlesin terroristidele ja et on saadud krim karistus, vähemalt meedia põhjal, seaduses ei leidnud) ja et kui on kuritegu pandud toime registreerimata relvaga ja on kahju tekitatud inimesele (kahju ei olnud täpsustatud, mõtlesin maksimaalse kahju peale) ja valisin selle ka krim teoks.
Pealelõunal vastatalse kas sai läbi või mitte
Eelmine kommentaar ei läinud läbi, aga jah sellised ajad on sees. just tulin eksamilt, tulemuse saab pealelõunal.
Lisaks neile oli ka meditsiiniküsimused(väga trikiga, kes küllili, millal küllili, kes istuli millal istuliis, kes sellili kes sellili ja jalad üleval, kes sellili ja jalad kõverdatud) ja karistusseadustiku küsimused (viimane vääääga segane). Pärnus olevat ühelt küsitud, kas relvaomanik peab relvakapi olemasolu tõendamiseks kohalikule PPA saatama kapist foto, selgus et peab, et kui politsei küsib, siis pead saatma WTF..
Hoian teid kursis kui läbi sain või põrusin.
Sain läbi.
Julgustuseks kõigile kunagistele koolipoistele, kelle keskmine hinne oli üle 3,0 võin öelda, et pole see eksam nii hull ühti, kui ette hirmutatatkse. Siin olevast materjalist piisas täiesti, et eksam sooritada.
Tore kuulda et abiks! Kas laskmine ka tehtud? Onnitlused igal juhul!
Tänud materjalide eest! Ei uskunud ise ka aga sain esimese korraga läbi :).
Tänud lehe omanikule tamasser kes on teinud selle lehe näol tubli töö. Sellest lehest on palju abi. Kes loeb küsimused mitu korda läbi ja teeb meditsiini osa ka selgeks see teeb eksami kindlat ära. (halba ei tee kui loed läbi ka relvaseaduse) Eksam sooritatud Tartus!
Suured tänud heade sõnade eest! Rõõm kuulda et eksam tehtud! Hea meel et abiks sain olla!
Tänaks ka lehe valmistajat. Lugesin korra relvaseaduse läbi ja vaatasin punkte eraldi mis ennast huvitab. Tegin omale siin lehel asjad selgeks ja eksam sooritatud esimese korraga. Kaasa arvatud laskmine, Pole hullu midagi, jutud on hullemad kui asi tegelikult.
Tere.
Hea materjal. Õppisin ka selle järgi. Aga nüüd vaatasin politsei lehelt , et nad on küsimusi muutnud. Kas keegi teab kuna nad seda jõudsid teha ?
Tervist! Lugesin kolm korda labi siinolevad kysimused ja vastused. Oppematerjalina hasti kokku pandud. Kuid relvaeksamil oli ainult 2 kysimust sama , mis siin. Oli kokku kolm valet ja kukkusin labi, tundus tahtlikult raskeks tehtud eksam, kus ei olnud puudutatud olulisi teemasi (hadakaitse, hadaseisund, relva hoiustamis ja kandmisreeglite tundmist) vaid kohati tundusid nn pseudokysimustena. Eksamipilet nr 7 ga oli siis tegemist
Aga millised küsimused olid? Kui on mõni meelde jäänud, äkki jagad?
Endal oli samuti esimesel eksamil nr 7 ja oli raske tuli 4 viga homme uuele katsele. 🙂
Ommik!
Tänud! Sain just teooria esimese korraga tehtud, lisaks siinsele sirvisin natuke relvaseadust.
Suured tänud meeldiva materjali eest Käisin täna eksamil ja sooritasin esimese korraga 8/10. Eksamipileti number oli 10 ja selle küsimused sai antud materjalidele tuginedes ilusti vastatud.
Piletis oli küsimus relvaloa kehtivuse kohta. Õiged vastused
a) 5 aastat
b) Kuni tervisetõendi lõpuni
Kiidusõnad ka politseiametnikele. Ühe tunniga teooria ja pikk/lühike laskeeksam tehtud.
Tere,lähen millalgi eksamile siis kui saan KUU esimese kolmp. vabaks
Tere Plaan minna aga ainult on Kuu esimene kolmp. on eksamit vöimalik teha
Siin on ka kellegi märkmed: https://quizlet.com/16047467/relvaeksam-flash-cards/
Sain ka eksami tehtud. Natuke lugeda ja natuke õppida ja ongi korras. Tegin tartus. Kirjalikust vist 1 kukkus läbi. Teine asi oli laskmisega kus asi oli vastupidi. Enamus lasi ikka võssa. Lasin Glockiga . 1 pihta 2 mööda. Esimese laskmise kukkusin läbi. Enne seda olin u 30 korda 25 meetri pealt kolm lasku teinud ja mitte kordagi eksami mõttes läbi kukkunud. Teist korda laskma minnes sihtisin teadlikult üles ja mis juhtus ? Sain märklauale pihta. Mõtlesin alguses et asi lihtsalt minus aga peale teistega rääkimist olin üsna kindel et see Glock lasebki alla. Tartus tegijad .. kui esimese korraga laskmist ära ei tee siis järgmine kord sihtige natuke rohkem üles kui tavaliselt…. edu kõigile.
Tere! Rõõm kuulda, et eksam tehtud! Aga laskmise kohta arvan ma et see Glock vaevalt seal alla laseb, lihtsalt päästikut vajutades tõmbasid alla selle lasu. Minule isiklikult Glocki päästik ei sobi, aga see selleks! Edu sulle!