Kuna kursustel lipsas läbi ka pikk eksamiaeg ja mõned kaaskannatajad olid otsustanud eksamit teha kusagil väiksemates eesti kohtades, mõtlesin minagi et peaks proovima!
Helistasin Tartusse. Tartu rahvas oli väga sõbralik ja soovis, et ma Tallinna büroo inimestel paluks saata suunamise, ehk siis lihtsalt emaili, et mul on riigilõivud makstud ja et mu taustakontroll on tehtud. Kui küsisin, kuna eksamile saaks, vastati et ikka kõvasti lühema ajaga kui Tallinnas. Kuna isegi selline ebamäärane vastus andis lootust – läksin Tallinna lubadetalitusse ja palusin neil selle emaili ära saata. Pisut pobiseti küll ja uuriti, et mis siis saab, kui ma Tartus eksamit ära ei tee, vastasin neile kivinäoga, et teen küll, pole mõtteski läbi kukkuda. Mispeale ainult muiati ja lubati meil ära saata. Ja jällegi minu üllatuseks saadetigi meil järgmisel pöeval teele, kuna hr. Vanakamar Tartu lubadebüroost helistas ja uuris, kuna ma sooviksin eksamile tulla. Selline küsimus tuli pisut üllatusena ja uurisin et kuna oleks võimalik – järgmine nädal – kõlas vastus! No mida perset! Tallinnas oota kolm kuud, Tartus saad järgmine nädal eksamile! Elagu Tartu!
Loomuliikult panin nime kirja, eksamipäeval autosse ja Tartu poole.
Eksamile oli meid kogunenud 16 matsi. Ukse taga oodates selgus, et nii mõnedki olid juba mitmendal ringil. Kui kell kukkus, loeti ette eksamineeritavate nimekiri, kontrolliti riigilõivu tasumist ja läksimegi eksamiklassi. Inimlikku suhtumist näitab seegi, et üks vanahärra oli Viljandist eksamile tulnud, aga riigilõiv oli tasumata. Temaga aeti veidi juttu ja lubati siiski eksamile, kui ta enne laskmist oma rahad ära makstud saab. Normaalne! Ei mingit peedistamist!
Eksamiklassis jagati piletid välja, seletati eksamikorda ja läkski lahti! Kuigi küsimused olid lihtsad, tegin kaks hooletusviga. Meditsiinniga vedas – kaela kuulihaav. Olin seda just enne autos lugenud, nii et polnud probleemi. Andsin töö ära esimeste seas ja siis laskmist ootama. Kui klassist välja tulin, olin üllatunud – meie selja taga seisis veel kolm politseinikku, uurimas ja piilumas, ega keegi ei spikerda! nojah, aga võibolla oln ma liiga vanamoeline, ei tulnud selle pealegi et eksamil maha kirjutada. Kurat, tulirelv on midagi sellist, millesse tuleb minuarust suhtuda täie tõsidusega, miks ma peaks spikerdama!
Enne tiiru minemist hakati rahvast nimepidi kabineti kutsuma. Kuna kõik kutsutud peale väljumist kiirelt sääred tegid, oli selge, et need härrased eksamilt läbi ei saanud! 16’st 9 läksid koju! Peale seda anti võimalus tutvuda oma tulemustega ja siis läksime tiiru.
Tiirus sama stoori, seletati tingimusi ja siis läks lahti. Mina olin esimene, kes püstolit lasi.
Esimene küsimus oli – räägi kuidas sa relva kontrollid. Salv alt ära, kaitseriiv maha, kelk tagasi, kontrollin et pesa on tühi, kelk ette, kontrollask ohutus suunas, salv alla, kaitseriiv. See oli OK. Siis kästi sama asi reaalselt ära teha, tegin. Relv oli uuem kui see, millega ma TLKs lasnud olin, hulka “tihedam”, päästik oli ka kuidagi mõnusam. Edasi paluti teha Makarovile osaline lahtivõtmine. Ütlesin, et seda ma ei tee, mille peale tehti suured silmad ja küsiti et miks – te peate ju oma relva tundma. Ma ei soovi endale heiterelva, vai tulirelva! Makarovi peale ma oma raha küll raiskama ei hakka – vastasin. Seega – field strip jääb ära! Kuna eksami tingimustes (Relvasoetamisloa või relvaloa taotleja eksami läbiviimise kord) ei ole öeldud et ma pean hakkama eksamirelva algosadeks lammutama ei saanud nad mind ka kuidagi sundida. Paluti seletada relva tööpõhimõtet ja nimetada relva osad. Sellega sain hakkama, ainult et tõmmiku asemel ütlesin iglispäraselt extractor.
Laeti siis salve kolm padrunit ja tuld! Tuld ma ka andsin, kõik kolm musta! Endalgi hea meel, et ei olnud treeningu ajal padrunitele niisama raha kulutanud.
Tuju oli hea, Tallinna poole tagasi.
Kõige algus oleks vist seal, kui käisin Tondi tiirus relvamääret otsimas. Pood neil ju on, aga määret netu! Jäin Tõnisega juttu puhuma ja kurtsin, et IPSC turvakoolitust kusagil pole ja vist enne lume tulekut ei tule ka. Selgus et nei miskit plaanis, panin nime kirja ja jäin ootama. Paari nädala pärast saingi meili, et asi toimub.
Relvahobi 