Kliiniline surm – s.o. pöörduv staadium , kus oskusliku ja õigeaegselt alustatud elustamise korral
võivad täielikult taastuda kõik organismi funktsioonid.
Tunnused:
● hingamise lakkamine (üksikud agonaalsed hingamisliigutused kestavad mõnikord 3-5minutit.)
● vereringeseiskus (pulsi puudumine)
● teadvusetus, arefleksia (patsient ei reageeri kõnetamisele ja valuärritusele)
● nahavärvuse muutus – sinakus või kahvatus
● pupillid muutuvad maksimaalselt laiaks peale 30-60 sekundilist vereringeseiskust
Bioloogiline surm – s.o. pöördumatu staadium, mis järgneb kliinilisele surmale, kus elustamise
korral võivad taastuda vereringe, hingamine aga mitte teadvus n.n. sotsiaalse surma seisund e.
apalliline seisund (kooreta).
Tunnused:
● mahajahtumine (jahtub ümbritseva keskkonna temperatuurini)
● koolnulaigud allpoolasetsevatel kehaosadel (seoses vereringe seiskusega asetub veri
allpoolasetsevatesse kehaosadesse)
● koolnukangestus algab 2 tundi peale surma n.olihastest
● silma sarvkestade hägustumine
● koolnu lagunemine ( mikroorganismide tasemel hakkab koolnu lagunema)
Elutähtsate tunnuste hindamine ja elustamine kliinilisest surmast
Elutähtsad tunnused:
● teadvus
● hingamine
● pulss
Teadvuse hindamine
● Läheneda tuleks kannatanule pea poolt, et vältida kannatanu poolset rünnakut.
● Proovi kannatanut kõnetada „ HALLO KAS TE KUULETE MIND“ või „TEHKE SILMAD
LAHTI“ kas reageerib häälele või mitte. Kui reageerib on elus
● Kui häälele ei reageeri, veendu kas lamaja reageerib valule, näpistades rinnalihasest,
vajutades kõrva ette või taha jne. Juhul kui mingit reaktsiooni ei kaasne võid nentida, et tegu
on teadvusetu isikuga.
Hingamise olemasolu hindamine
● Enne hingamise kontrollimist eemalda pea alt esemed.(raskendab hingamisteede avamist)
● Kontrollimaks hingamist tuleb vabastada hingamisteed. Kaelatrauma mittekahtlustamise
korral painuta pea kuklasse (üks käsi laubale) ja tõsta alalõug lõua tipust üles:
● Tunneta õhu liikumist asetades p.se kannatanu suu lähedale ja vaata samaaegselt, kas
rindkere liigub
● Veendu, et hingamisteedes ei ole võõrkeha. Seda saab kontrollida sõrmega, kuid peab
arvestama sellega, et võite võõrkeha sügavamale lükata. Võõrkeha olemasolu tuleb
kahtlustada ka siis, kui kunstlik hingamine on raskendatud kuna võõrkeha võib asetseda
sügaval neelus või kõris.
● Kui hingamisteid ei ole võimalik oksemassidest vabastada tuleks kunstlik hingamine ära
jätta, et oksemassid ei satuks kopsudesse.
Kunstliku hingamise läbiviimine
● Hinga ise sisse
● Tõstes lõua üles ja sulgedes laubal asuva käe sõrmedega nina aseta oma suu hermeetiliselt
elustatava suule ning puhu 2 sekundi jooksul õhku sisse.
● Ära puhu liiga kiiresti ja väga suure mahuga, kuna siis võib õhk sattuda makku ja kutsuda
esile oksendamise. Oksendamise korral keera kannatanu külili ja puhasta suu
oksemamassidest.
● Iga hingamise järel eemalda suu 2-ks sekundiks ja tee uuesti sissepuhumine
● Järjest tehakse 2 hingamist
NB! Kunstliku hingamist suust suhu võttega ilma abivahenditeta tuleks teha ainult väga lähedastele
inimestele. Ainult kaudse südamemassaažiga tuleks piirduda võõrastele ja ka lähedastele, kes
põevad mõnda tõsist nakkushaigust (tuberkuloos, kollatõbi, HIV, süüfilis jms.)
Pulsi kontrollimine kaelal
● Pulsi kontrollimine on kriitilises seisundis raskendatud, kuna võid sugereerida oma pulssi.
● Pulssi kontrolli kõrisõlme kõrguselt ühelt või teiselt poolt kõrisõlme 2 sõrmega.
NB! Ära katsu mõlemalt poolt korraga, sest kannatanu võib minestada.
● Ära raiska pulsi kontrollimiseks aega üle 5 sekundi, vaid alusta pulsi puudumisel
elustamisvõtetega.
● Pulsi olemasolul jätka hingamisega.
Kaudse südamemassaaži läbiviimine
● Aseta kannatanu kõvale alusele
● Aseta käed õigele kohale rindkerel
● Jälgi, et käed oleksid küünarnukkidest sirged
● Suru rindkere kokku ~ 4 sentimeetrit
● Ole pidevas kontaktis rindkerega (k.si ei eemaldata kahekesi elustamise ajal rindkerelt, vaid
ei avaldata survet).
● Loe kaasa üks ja, kaks ja kolm ja …
NB! Kunstliku hingamise ja massaaži vahekord nii üksi, kui ka kahekesi elustades on
2 hingamist ja 30 massaaži.
Enne 2:30 tsükli tegemist tuleks teha 4 sissehingamist (üle hingamisseiskuse tekkinud kliinilise
surma korral võivad kiire tegutsemise korral taastuda nii hingamine, kui ka vereringe). Peale igat 4
tsüklit kontrolli hingamist ja pulssi.
Sagedasemad vead kunstlikul hingamisel:
● vale pea asend, hingamisteed on suletud
● elustatava suud ei haarata hermeetiliselt
● ei hingata küllaldase mahuga, unustatakse teha eelnevalt sügav sissehingamine
● hingatakse liiga suure mahuga, mille käigus õhk satub makku ja mao täitumisel õhuga
võivad oksemassid sattuda hingamisteedesse
● hingatakse sisse samaaegselt südamemassaažiga
● hingatakse sisse mitmeid kordi järjest, laskmata õhul väljuda
● unustatakse suhu puhudes sulgeda nina ja vastupidi
Ohud ja tüsistused , mis võivad tekkida kaudsest südamemassaažist:
● rinnaku ja roiete murrud (sageli esinevad elustamise käigus roiete murrud vanematel
inimestel rindkere jäikuse tõttu)
● maksa või/ja põrna rebend
● südame vigastus
● kopsu vigastus
Relvahobi 