Relvaseaduse muutmise seadus.

Riigikogu võttis vastu Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

Muudatuse jõustumise aeg:

1. aprill 2015

Originaaltekst järgneval lingil

http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=c91bc937-2296-4e96-bb7b-510841aafa40&

 1

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 

§ 1. Relvaseaduse muutmine 

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad ˮEuroopa Ühendusˮ sõnadega ˮEuroopa Liitˮ vastavas käändes;

2) seaduses asendatakse läbivalt sõna ˮkaitsevägiˮ sõnaga ˮKaitsevägiˮ vastavas käändes;

3) paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Käesolevat seadust ei kohaldata:

1) asjale, mis ei ole relvaks konstrueeritud või kohandatud, kuid mida on võimalik sellena kasutada;

2) enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale tingimusel, et nendest ei saa tulistada käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona;

3) käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt laskekõlbmatuks muudetud relvale, mille vastavus laskekõlbmatuks tunnistatud relva kohta kehtivatele tehnilistele nõuetele (edaspidi laskekõlbmatusnõuded) on tuvastatud ja mille kohta on väljastatud käesoleva seaduse § 782 lõikes 1 nimetatud tunnistus;

4) strateegilise kauba seaduse kohaselt demilitariseeritud sõjalisele relvale, välja arvatud selle kasutuskõlblikele osadele;

5) lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele osas, mis on reguleeritud lõhkematerjaliseadusega;

6) terariistale, mis on valmistatud kasutamiseks koduses majapidamises või olmes ja millel puuduvad käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 2 nimetatud eritunnused;

7) riigi- ja munitsipaalmuuseumi relvakollektsioonile, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 lõikes 10 sätestatud juhul;

8) sõjaväe- ja teenistusrelvadele ning nende laskemoonale, sõjaliste relvade veole ja teenuse osutamisele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;

9) Kaitseliidu relvale ja selle laskemoonale, kui käesolev seadus või Kaitseliidu seadus ei sätesta teisiti;

10) ametirelvale ja selle laskemoonale, mida kannab relvastatud pardasaatja või teise riigi pädeva asutuse ametnik, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud juhul;

11) riigi omandis olevale relvale ja laskemoonale, mida riiklik ekspertiisiasutus kasutab ekspertiiside tegemiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud juhul.

(2) Käesoleva seaduse 8. ja 81. peatükki ei kohaldata teises riigis laskekõlbmatuks muudetud tulirelvale, mis on toodud käesolevas seaduses sätestatud laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisele.ˮ; 2

4) paragrahvi 31 pealkirjas ning lõigetes 1, 4 ja 5 asendatakse sõnad ˮEuroopa Liidu liikmesriigiˮ sõnaga ˮriigiˮ;

5) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

ˮ(31) Relvastatud pardasaatja ja teise riigi ametniku ametirelva ja laskemoona võib Eestisse sisse tuua kavatsusega sama kaup muutmata kujul tagasi viia üksnes vastava Eesti ametiasutuse teatise alusel.ˮ;

6) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Alates pärandi vastuvõtmise päevast kolme kuu jooksul on pärijal õigus:

1) esitada taotlus päritud relva kohta relvaloa saamiseks;

2) esitada taotlus päritud relva laskekõlbmatuks muutmiseks või käesoleva seaduse alusel kehtestatud laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks;

3) võõrandada päritud relv ja laskemoon käesoleva seadusega kehtestatud korras.ˮ;

7) paragrahvi 6 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona eest väljamakstava hüvitise arvestamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Sundvõõrandatud relva ja laskemoona realiseerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

8) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Alates jagatud varale omandiõiguse tekkimise päevast kolme kuu jooksul on omanikul õigus:

1) esitada avaldus omandatud relva kohta relvaloa saamiseks;

2) esitada taotlus relva laskekõlbmatuks muutmiseks või käesoleva seaduse alusel kehtestatud laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks;

3) võõrandada relv ja laskemoon kolme kuu jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras.ˮ;

9) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Alates leitud varale omandiõiguse tekkimisest kolme kuu jooksul on omanikul õigus:

1) esitada taotlus omandatud relva kohta relvaloa saamiseks;

2) esitada taotlus omandatud relva laskekõlbmatuks muutmiseks või käesoleva seaduse alusel kehtestatud laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks;

3) võõrandada relv ja laskemoon käesoleva seadusega kehtestatud korras.ˮ;

10) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Tulirelva oluliste osadena käsitatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks.ˮ;

11) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Relva ja laskemoona tüübikinnituse (edaspidi tüübikinnitus) käigus tehakse kindlaks relva- või padrunimudeli või tulirelva olulise osa tsiviilkäibesse lubatavus ja määratakse kasutusvaldkond, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 3 ja 25.ˮ;

12) paragrahvi 23 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3

ˮ(8) Huvitatud isiku taotlusel tehakse tüübikinnitus relva või laskemoona Eestisse sissetoomisel, Eestis valmistamisel, teisest kasutusvaldkonnast ületoomisel, samuti pärast relva ümberehitamist.ˮ;

13) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Jahitulirelv on jahipidamiseks ette nähtud sileraudne püss, vintraudne püss, kombineeritud püss, püstol ja revolver. Jahipidamiseks ette nähtud sileraudsel, vintraudsel ja kombineeritud püssil peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv. Isik võib jahitulirelva soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.ˮ;

14) paragrahvi 34 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab relvaloa ametniku suulise otsuse alusel isikule:

1) kes on Politsei- ja Piirivalveametile esitanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud dokumendid;

2) kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 ja lõikes 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid;

3) kes on sooritanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 sätestatud eksami.ˮ;

15) paragrahvi 34 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(7) Relvaloa kehtivusaeg on kuni viis aastat. Relvaloa kehtivusaeg ei saa olla pikem kui isikule väljastatud tervisetõendi kehtivusaeg. Paralleelrelvaloa kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja paralleelrelvaluba kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral või relvaomaniku taotluse puhul. Sellisel juhul on isikul õigus paralleelrelvaluba vahetada relvaloa vastu.ˮ;

16) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

ˮ(52) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami sooritamist peab isik tasuma riigilõivu.ˮ;

17) paragrahvi 35 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami läbiviimise korra, relva käsitsemise ning laskeoskuse eksami ning soetamisloa ja relvaloa andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud nõuded ei laiene:

1) politseiametnikule, vanglaametnikule ja tegevväelasele, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politsei-, vangla- või tegevteenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele;

2) abipolitseinikule, kellele on antud abipolitseiniku seaduse §-s 12 sätestatud alusel ja korras tulirelva kandmise õigus ning kes vastab abipolitseinikuks asumisel esitatavatele tervisenõuetele;

3) Kaitseliidu tegevliikmele, kellel on Kaitseliidu relva kandmise luba ning kellel on käesoleva seaduse §-s 351 sätestatud kehtiv tervisetõend;

4) käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud isikule.ˮ;

18) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

ˮ(71) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–3 nimetatud isikutele väljastatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud dokumentide, relva kandmise õiguse olemasolu tõendava dokumendi ja tervisetõendi või tervisenõuetele vastavuse kohta ametiasutuse kinnituse esitamisel otsus soetamisloa või relvaloa andmise kohta ametniku suulise otsuse alusel. Tervisenõuetele vastavust kinnitavas dokumendis peab olema märgitud selle kehtivusaeg.ˮ; 4

19) paragrahvi 35 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮLähtuvalt relva pikkusest ja relvaraua pikkusest peab relvaloa omaja teist liiki tulirelva soetamisel sooritama relva käsitsemise ning laskeoskuse eksami.ˮ;

20) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

ˮ(9) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud relva käsitsemise ning laskeoskuse eksami sooritamist peab isik tasuma riigilõivu.ˮ;

21) paragrahvi 351 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Tervisekontrolli peab läbima kõige varem kolm kuud enne soetamisloa taotlemist või enne relvaloa taotlemist juhul, kui eelnevalt ei tule soetamisluba taotleda.ˮ;

22) paragrahvi 351 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Tervisetõend kehtib kuni viis aastat.ˮ;

23) paragrahvi 351 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna ˮValitsusˮ sõnaga ˮmäärusegaˮ;

24) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Kui relvaluba või soetamisluba taotletakse turvateenuse osutamiseks Eesti riigilippu kandval ja Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laeval, peab taotleja esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 sätestatu asemel valvatava laeva nime, laeva registrinumbri, laeva omaniku nime, laeva omaniku isiku- või registrikoodi, kontaktisiku nime ja telefoninumbri ning laeva kapteni nime ja telefoninumbri.ˮ;

25) paragrahvi 41 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud nõue ei laiene käesoleva seaduse § 35 lõike 7 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule relva kandmise õigust tõendava dokumendi ja tervisetõendi või tervisenõuetele vastavuse kohta ametiasutuse kinnituse esitamisel. Tervisenõuetele vastavust kinnitavas dokumendis peab olema märgitud selle kehtivusaeg.ˮ;

26) paragrahvi 43 lõike 3 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.ˮ;

28) seaduse § 46 lõike 5 punktides 3 ja 4 asendatakse sõna ˮjahirelvˮ sõnaga ˮjahitulirelvˮ vastavas käändes;

29) paragrahvi 50 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(6) Jahitulirelva ja jahiseaduse § 27 lõike 1 mõistes jahivibuna kasutatava sportvibu kandmist jahil reguleerib jahiseadus ja selle alusel väljaantud õigusaktid.ˮ;

31) paragrahvi 51 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(5) Relva kaotamisest, hävimisest või muul viisil valdusest väljaminekust on relva kandev töötaja või laskespordiorganisatsiooni liige kohustatud viivitamata teatama politseile ja relva väljastanud isikule või asutusele.ˮ;

32) paragrahv 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5

ˮ§ 59. Relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja ajutise väljaveo termin ning eriloa nõue 

(1) Käesolevas seaduses mõistetakse relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveona nende Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse toimetamist ja väljaveona nende Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki toimetamist.

(2) Käesolevas seaduses mõistetakse relva, selle olulise osa ja laskemoona ajutise väljaveona Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed (ELT L 94, 30.03.2012, lk 1–15), artikli 2 lõikes 11 sätestatud ajutist eksporti, mis ei ületa 24 kuud.

(3) Relva, selle olulise osa ja osa ning laskemoona sissevedu, väljavedu ja ajutine väljavedu toimub käesoleva seaduse, tolliseaduse, strateegilise kauba seaduse ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktidega kehtestatud korras.

(4) Tsiviilrelva, selle olulise osa ja laskemoona võib käesoleva seaduse kohaselt sisse ja ajutiselt välja vedada üksnes eriloa alusel. Eriloa väljastab seda taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet.

(5) Eriloa väljastamise ja vormistamise korra, eriloa alusel Eestisse sisse- ja Eestist ajutiselt väljaveetavate relvade, tulirelva olulise osa ja laskemoona nomenklatuuri ning eriloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Sõjalise relva sissevedu ning tsiviilrelva, sõjalise relva ja tsiviilkäibes keelatud relva, selle olulise osa või osa ning laskemoona väljavedu, transiit ja teenuse osutamine toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras, välja arvatud käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4–7 sätestatud juhtudel.

(7) Politsei- ja Piirivalveamet saadab kolme tööpäeva jooksul teate relva ajutise väljaveo kohta sihtriigi pädevale asutusele.ˮ;

33) seadust täiendatakse §-ga 591 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 591. Relvade ja laskemoona ajutiseks väljaveoks lubatud kogused 

Relvade ja laskemoona ajutisel väljaveol peab arvesse võtma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed, artiklis 9 sätestatud koguseid.ˮ;

34) paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 60. Relva, selle olulise osa ja laskemoona sissevedu ja ajutine väljavedu 

(1) Relva, selle olulise osa ja laskemoona võib sisse vedada käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa alusel relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamiseks, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiks või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamiseks.

(2) Füüsiline või juriidiline isik võib relva, selle olulise osa või laskemoona oma tarbeks Eestisse sisse vedada, kui tal on vastava relva või selle olulise osa soetamisluba ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. 6

(3) Lubatud on ainult sellise relva, selle olulise osa ja laskemoona sissevedu, mille tüübikinnitusega tsiviilrelvaks tunnistatud mudel või modifikatsioon on kantud teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

(4) Füüsiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona välja vedada spordivõistlusel või õppusel osalemiseks, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Relv ja selle oluline osa peab olema loal märgitud tähtajaks Eestisse sisse veetud.

(5) Välisriigi füüsiline või juriidiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona Eestisse sisse vedada spordivõistlusel või õppusel osalemiseks, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Sisseveetud relv ja selle oluline osa peab olema loal märgitud tähtajaks Eestist välja veetud.

(6) Füüsiline või juriidiline isik võib oma nimele registreeritud relva või käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud soetamisloa alusel soetatud relva, mis ei ole sõjaline relv strateegilise kauba seaduse tähenduses, selle olulise osa ning laskemoona Eestist ajutiselt välja vedada, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Eriloa väljastamisel võib konsulteerida strateegilise kauba komisjoniga.

(7) Diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, ning välisriigi ametliku delegatsiooni või diplomaatilise tava kohaselt sellega võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik võivad kodakondsusjärgses riigis registreeritud relva, selle olulise osa ning relva juurde kuuluva laskemoona Eestisse sisse ja Eestist välja vedada Välisministeeriumi taotlusel antava käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa alusel.ˮ;

35) paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 62. Relva, selle olulise osa ja laskemoona sisseveo ja ajutise väljaveo tingimused 

(1) Relva, selle olulise osa ja laskemoona võib sisse ja ajutiselt välja vedada rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu, kus toll on alaliselt kohal.

(2) Sisseveetava relva, selle olulise osa ja laskemoona vastavust nõuetele kontrollib tollikontrolli tsoonis Vabariigi Valitsuse volitatud asutus, kes nende nõuetele vastavuse korral teeb sellekohase märke eriloale. Relva, selle olulise osa või laskemoona mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele koostatakse akt, kus märgitakse puudused, mille tõttu on sissevedu keelatud.

(3) Relv, selle oluline osa ja laskemoon peavad olema saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad. Nomenklatuur ei tohi erineda loal märgitud nomenklatuurist ning kogus ei tohi ületada loal märgitud kogust.

(4) Sisseveetaval tulirelval ja selle olulisel osal peab olema nõuetekohane markeering. Registreeritud tulirelva markeering peab vastama eriloal märgitule.

(5) Ilma käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloata tollikontrolli tsooni toimetatud relv, selle oluline osa ja laskemoon peetakse kinni kuni asjaolude selgitamiseni ning paigutatakse tollilattu. Kinnipeetud relva, selle olulise osa ja laskemoona säilimise ning nõuetekohase hoidmise tagab toll.ˮ;

36) seaduse 81. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ81. peatükk 

TULIRELVADE JA LASKEMOONA EDASITOIMETAMINE EUROOPA LIIDUS NING EUROOPA LIIDU VÄLISESSE RIIKIˮ;

37) paragrahvi 621 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 621. Tulirelvade ja laskemoona Euroopa Liidus ning Euroopa Liidu välisesse riiki edasitoimetamise üldine kordˮ; 7

38) paragrahvi 621 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Tulirelva ja laskemoona edasitoimetamisele Euroopa Liidu välisesse riiki, millele kohaldub nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.09.1991, lk 51–58; ELT eriväljaanne 13/11, lk 3–10), kohaldatakse käesolevas peatükis kehtestatud korda tulirelvade ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise kohta.ˮ;

39) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ1) relva, tulirelva olulise osa, tulirelva lisaseadise või laskemoona müük;ˮ;

40) paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

ˮ11) relva, tulirelva olulise osa, tulirelva lisaseadise või laskemoona valmistamine;ˮ;

41) paragrahvi 75 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Tegevusloa alusel relvi, tulirelva olulisi osi, tulirelva lisaseadiseid ja laskemoona valmistav või müüv isik on kohustatud pidama eraldi arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, helisummutite, lasersihikute ja laskemoona kohta.ˮ;

42) seaduse 11. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ11. peatükk 

RELVADE JA LASKEMOONA VALMISTAMINE, MARKEERIMINE, MÜÜK, PARANDAMINE, ÜMBERTEGEMINE, LASKEKÕLBMATUKS MUUTMINE NING LASKEKÕLBMATUSNÕUETELE VASTAVUSE TUVASTAMINE, LAMMUTAMINE JA HÄVITAMINEˮ;

43) paragrahvi 78 lõikest 1 jäetakse välja sõna ˮjäädavaltˮ;

44) paragrahvi 78 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Relva laskekõlbmatusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

45) paragrahvi 78 lõiked 31 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

46) seadust täiendatakse §-dega 781 ja 782 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 781. Laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamine 

(1) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relv peab vastama käesoleva seaduse § 78 lõike 3 alusel kehtestatud laskekõlbmatusnõuetele.

(2) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva Eestisse toomisest teavitab isik Politsei- ja Piirivalveametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne relva Eestisse toomist. Politsei- ja Piirivalveametile esitatakse Eestisse toodava teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva kohta järgmised andmed:

1) omaniku või valdaja andmed, sealhulgas füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber;

2) relva liik ja markeering;

3) teises riigis laskekõlbmatu relva kohta välja antud tõendi koopia selle olemasolul;

4) transpordi viis ja eeldatav Eestisse toomise aeg.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud andmete muutumisest on isik kohustatud viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit.

(4) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva Eestisse toonud isik peab esitama taotluse Politsei- ja Piirivalveametile relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks 30 päeva jooksul relva Eestisse toomisest arvates. 8

(5) Teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel loa Politsei- ja Piirivalveamet. Loale kohaldatakse käesoleva seaduse § 80 lõigetes 4 ja 6–8 sätestatud nõudeid.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud loa taotlemisel esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile järgmised andmed ja dokumendid:

1) omaniku või valdaja andmed, sealhulgas füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber;

2) relva liik ja markeering;

3) teises riigis laskekõlbmatu relva kohta välja antud tõendi koopia selle olemasolul.

(7) Relva vastavust laskekõlbmatusnõuetele kontrollib relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik.

(8) Kui relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik tuvastab, et teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relv vastab osaliselt laskekõlbmatusnõuetele, võib relva omanik taotleda käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise luba.

(9) Kui relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik tuvastab, et teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relv on laskekõlbmatuks muudetud muul viisil kui käesoleva seaduse § 78 lõike 3 alusel kehtestatud korras ning selle kohta on teises riigis välja antud laskekõlbmatust kinnitav dokument, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga, võib relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik tunnistada relva laskekõlbmatuks.

§ 782. Relva laskekõlbmatuks tunnistamine 

(1) Relva tunnistab laskekõlbmatuks pärast relva laskekõlbmatuks muutmist või laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamist relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik.

(2) Relva laskekõlbmatuks tunnistamisel väljastatakse laskekõlbmatust kinnitav tunnistus, mille vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Relva laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse koopia edastab relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul tunnistuse väljastamisest arvates.ˮ;

47) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Päritud, leitud, ühisomandis olnud või teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relva korral märgitakse loa taotlemise avalduses:

1) omaniku või valdaja andmed, sealhulgas füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber;

2) relva liik, mark, kaliiber ja markeering;

3) teises riigis laskekõlbmatu relva kohta välja antud tõendi koopia selle olemasolul.ˮ;

48) paragrahvi 81 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ2) nõudma relva ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks toonud isikult isikut tõendava dokumendi ja relvaloa esitamist koos relva ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loaga ning laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks toonud isikult isikut tõendava dokumendi ning relva laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele vastavuse tuvastamise loa esitamist;

3) teatama ümbertehtud või lammutatud relva ja selle omaniku või valdaja andmed Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul relva ümbertegemisest või lammutamisest arvates;ˮ; 9

49) paragrahvi 81 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

ˮ31) teatama laskekõlbmatuks muudetud relva või relva, mille vastavus laskekõlbmatusnõuetele on tuvastatud, omaniku või valdaja andmed ning edastama laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse koopia Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul relva laskekõlbmatuks muutmisest või käesoleva seaduse §-s 782 nimetatud tunnistuse kättesaamisest arvates;ˮ;

50) paragrahvi 81 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ5) teatama relva vastuvõtmisest ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks, lammutamiseks või laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul relva vastuvõtmise päevast arvates.ˮ;

51) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Keelatud on vastu võtta relva isikult, kes ei esita isikut tõendavat dokumenti ja nõutavat luba.ˮ;

52) paragrahvi 82 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 82. Parandamisele, ümbertegemisele, laskekõlbmatuks muutmisele ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisele toodud relvade arvestus 

(1) Relvade parandamise ja ümbertegemise tegevusluba omav isik on kohustatud pidama parandamisele, ümbertegemisele, laskekõlbmatuks muutmisele ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisele toodud relvade, samuti relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks vajalike tulirelva oluliste osade arvestust.ˮ;

53) paragrahvi 82 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(5) Tegevusloa lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel on relvade parandamise ja ümbertegemise tegevusluba omav isik kohustatud relvaraamatu üle andma politseile hiljemalt tegevusloa kehtivuse viimasel päeval.ˮ;

54) paragrahvi 83 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Hävitamisele kuuluvad:

1) sundvõõrandatud relv ja laskemoon, mida ei ole võimalik muul viisil realiseerida;

2) omaniku poolt hävitamiseks antud relv ja laskemoon;

3) kohtu otsuse alusel konfiskeeritud ning hävitamisele kuuluvad relvad ja laskemoon;

4) Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile isiku toodud ebaseaduslik relv ja laskemoon, mille ebaseaduslikus käitlemises on kriminaalmenetlus jäetud alustamata kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 7 või lõike 2 alusel;

5) muu relv ja laskemoon seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud korras.ˮ;

55) paragrahvi 83 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:

ˮ(41) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud relva ja laskemoona hävitamise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet.

(42) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud relva ja laskemoona hävitamise korraldab kohtuotsuse alusel määratud ametiasutus või ametiasutus, kelle valduses relv ja laskemoon on.

(43) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud relva ja laskemoona hävitamise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.ˮ;

56) paragrahvi 83 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(7) Relv ja laskemoon hävitatakse ametiasutuse peadirektori volitatud ametniku juuresolekul. Hävitamise juurde võib kutsuda relvaomaniku või -valdaja, samuti muu ametiasutuse esindaja.ˮ; 10

57) paragrahvi 83 lõike 8 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮAktile kirjutavad alla relva või laskemoona hävitamise juures viibinud isikud.ˮ;

58) paragrahvi 891 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 891. Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning nende arvestuse ja registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumine 

(1) Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.ˮ;

59) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

ˮNõukogu direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.09.1991, lk 51–58), muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ (ELT L 179, 08.07.2008, lk 5–11).ˮ.

§ 2. Kaitseliidu seaduse muutmine 

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 46 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 46. Tegevliikme relva ja laskemoona soetamineˮ;

2) paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

ˮ(6) Teave tegevliikme relva, selle mudeli, kaliibri ja numbri kohta kantakse Kaitseliidu relvaloale.

(7) Tegevliikmel on õigus soetada Kaitseliidu relvaloal märgitud tegevliikme relvale laskemoona. Soetatava laskemoona kogus ei või ületada relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud kogust.ˮ;

3) paragrahvi 52 lõikes 6 asendatakse sõna ˮjahirelvaleˮ sõnaga ˮjahitulirelvaleˮ.

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine 

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮRiigilõivu tasumisest on vabastatud:

1) laskespordiga tegelev spordiorganisatsioon, mis on Eestis registreeritud ja mille põhiülesanne on laskespordi edendamine, sporditulirelva ja selle laskemoona omamiseks, valdamiseks, edasitoimetamiseks ning veoks vajalike, käesoleva seaduse §-des 263–267 nimetatud toimingute eest;

2) isik, keda seaduses sätestatud korras on autasustatud nimelise tulirelvaga, nimelisele tulirelvale relvaloa väljastamise eest;

3) välisriigi kodanikust diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, samuti välisriigi ametliku delegatsiooni või sellega diplomaatilise tava kohaselt võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik käesoleva seaduse §-des 263–267 nimetatud toiminguteks Välisministeeriumi taotlusel Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse eriloa andmise eest.ˮ;

2) paragrahvid 263–267 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 11

ˮ§ 263. Relvaseaduse alusel loa andmine, selle vahetamine ja kehtivusaja pikendamine 

(1) Relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimisloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

(2) Relva lammutamise, relva laskekõlbmatuks muutmise ja relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

(3) Relvasoetamisloa ja kollektsioneerimisloa pikendamise ning kollektsioneerimisloale täiendavate andmete kandmise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

(4) Relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa vahetamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

§ 264. Relvaloa eksami ning relva käsitsemise ja laskeoskuse eksami vastuvõtmine 

(1) Relvaseaduse § 35 lõikes 5 sätestatud relvaloa eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

(2) Relvaseaduse § 35 lõikes 8 sätestatud relva käsitsemise ning laskeoskuse eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

(3) Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutava isiku või tema asendaja kandidaadi eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

§ 265. Relvade Eestisse sisseveo ja Eestist väljaveo eriloa väljastamine 

Eriloa väljastamise eest tulirelva või gaasirelva Eestisse sisseveoks või Eestist väljaveoks tasutakse riigilõivu 30 eurot iga relva kohta.

§ 266. Tulirelvade edasitoimetamine Euroopa Liidus 

(1) Euroopa tulirelvapassi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

(2) Tulirelvade Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa ja loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot iga tulirelva kohta.

(3) Tulirelvade kaubana vabasse ringlusesse lubamise eelloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot iga tulirelva kohta.

§ 267. Relvade ja laskemoonaga seonduval tegevusalal tegevusloa andmine ning selle kehtivusaja pikendamine 

Relvade ja laskemoonaga seonduval tegevusalal tegevusloa andmise ning selle kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 260 eurot.ˮ.

§ 4. Strateegilise kauba seaduse muutmine 

Strateegilise kauba seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa ˮrelvaseaduse § 59 lõikes 3ˮ tekstiosaga ˮrelvaseaduse § 59 lõikes 4ˮ;

2) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ3) valitsusasutusele, kohaliku omavalitsuse üksuse organile ja asutusele, kohtuasutusele või sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile kuuluvate või neile mõeldud teenistusrelvade ja laskemoona sisseveole – relvaseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras vormistatud valdkonna eest vastutava ministri loa alusel;ˮ;

3) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

ˮ31) valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse üksuse organile ja asutusele, kohtuasutusele või sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile kuuluvate või neile mõeldud teenistusrelvade ja laskemoona väljaveole kavatsusega sama kaup muutmata kujul tagasi tuua ning relvastatud pardasaatja või teise riigi ametniku ametirelva ja laskemoona sisseveole kavatsusega sama kaup muutmata kujul tagasi viia – relvaseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras vormistatud teatise alusel;ˮ;

4) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 12

ˮ6) relvaseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastavalt laskekõlbmatuks muudetud tsiviil- ja teenistusrelvale, mille kohta on väljastatud relvaseaduse § 782 lõikes 2 nimetatud tunnistus, ning relvale, mis on toodud relvaseaduses sätestatud korras laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisele.ˮ.

§ 5. Turvaseaduse muutmine 

Turvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ2) vallas- või kinnisvara, sealhulgas Eesti riigilippu kandva ning Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laeva valve ja kaitse;ˮ;

2) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Vallas- ja kinnisvara, sealhulgas Eesti riigilippu kandva ning Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laeva valvamiseks ja kaitsmiseks seatakse sisse mehitatud või tehniline valve või mõlemad.ˮ;

3) paragrahvi 15 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

ˮ11) Kui valvatav või kaitstav objekt on Eesti riigilippu kandev ning Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laev, esitatakse käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud objekti aadressi ja nimetuse asemel Politsei- ja Piirivalveametile valvatava või kaitstava laeva nimi, laeva registrinumber, laeva omaniku nimi, isiku- või registrikood või isikukoodi puudumisel laeva omaniku sünniaeg ja aadress.ˮ;

4) paragrahvi 33 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

ˮ(2) Eesti riigilippu kandva ning Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laeva valvamisel ja kaitsmisel kohalduvad turvatöötajale meretöö seaduse §-des 14–15 sätestatud kohustused.ˮ;

5) paragrahvis 57 asendatakse sõna ˮpolitseiametnikˮ sõnaga ˮametiisikˮ.

§ 6. Seaduse jõustumine 

Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. aprillil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eiki Nestor

Riigikogu esimees

Tallinn, 11. veebruar 2015

Sain sellise kirja

Sain sellise kirja mailboxi, aga kuna miskipärast vastust saata ei õnnestunud, kõik vastused tulid tagasi, siis panen kirja koos oma vastusega siia üles. Kuna nimesid ei nimetata, siis loodan et saatjal pole miskit selle vastu ja ta saab siit siiski minu vastuse kätte.

Juhul kui see post on siiski kellegile vastumeelt, jätke kommentaar ja võtan asja maha,

Sain täna teooria tehtud relvaeksmil ning lugesin ka juurde relvahobi lehelt
seega tänud. Kui läksin aga püstoli laskmist tegema, polnd nagu võimalustki
isegi laskma hakata. Nimetasin tähtsamad püstoli osad (makarov) mida ka
lasketiirus räägiti. Sellest aga ei piisanud kohe mitte, ütles, et võta relv
lahti täiesti juppideks ning seleta ära kogu püstoli tööpõhimõte. 🙂 Nagu wtf
ega ma insener pole. Kahelt eelmiselt ei küsind midagi vaid lasi kelgu
eemaldada ning ütles, et peensusteni ei peagi püstolit teadma hea on kui tead.
Mõnusad inimesed ikka. Muidugi kumbki ei teinud laskmist ära ning lasid mööda.
Mõtlen, et kust nüüd abi otsida, et päris selgeks saan selle makarovi aga uurin
mujal laskmist teha sest see seltskond jättis väga pahatahtliku mulje igatahes.

Vastus siis selline:

Tere!

Tore kuulda, et teooria tehtud said, see on minuarust kõige hullem. Laskmisega oli mul sama jama, paluti relv juppeks võtta, aga sitta ma võtsin!
Kui sa oleksid relvaeksami kohta ka blogist lugenud, oleksid teadnud, et võid neid pikalt saata! Mul on seal linkhttps://www.riigiteataja.ee/akt/86795 – see siis relvaeksami sooritamise kord, siseministri määrusena ja seal ei ole kusagil öeldud, et ma pean eksamirelva selle tööpõhimõtte seletamiseks algosadeks lammutama.

Makarovi tööpõhimõtte seletasin ühes kommentaaris:
Võeti mul Makarov nina ees lahti ja tuli esiteks näidata ja nimetada kõik osad, siis seletasin otsast peale, kuidas asi toimib. Midagi sellist et: “Kui tõmban kelgu tagasi, vinnastub päästemehhanism, kelk liigub taandurvedru jõul oma kohale tagasi lükates uue padruni salvest rauda. Vajutan päästikule, lööknõel lööb vastu tongi mis süütab padrunis püsirohu ja kuul lendab rauast välja. Selle sama plahvatuse mõjul liigub kelk tagasi, tõmmik eemaldab rauast hülsi ja kogu tsükkel kordub.”
Peensustesse väga ei laskunud ja sellest piisas.

Mujale ei soovita laskmist tegema minna, kui teooria juba Tallinnas tehtud. Selleks et saaksid laskmist mujal teha, peavad nad kogu paberimajanduse sinna uude kohta saatma ja siis peale eksamit jälle Tallinna tagasi, see võtab nii kuradi kaua aega et kole kohe!

Kõige parem lahendus, mine Taktikalise Laskmise Keskusse või Tondi Tiiru, võta tunniks ajaks Makarov, saad instruktori ka, lase tal tööpõhimõte selgeks teha ja proovi lasta ka. Peale seda järgmine teisipäev uuesti eksamile!

Edu sulle!

Veelkord relvaeksamist!

Olles nüüd veidi aega seda blogi siin pidanud ja suhelnud inimestega eksami teemadel, võin öelda järgmist – ARGE MINGE MÜTSIGA LÖÖMA! Õppige seltsimehed unetud, õppige!

Ei aita sellest, et oled paar korda relvaseaduse läbi lugenud ja kunagi ammu Makarovist lasknud! Ei mätsi välja! Mõnel üksikul võibolla jah, aga mitte enamusel. Mis te arvate, miks muidu on relvaeksami järjekorrad nii pikad! Palju on rahvast, kes esimesel korral asja liiga kergekäeliselt võtsid!
Õppida võib mitut moodi, kõige parem viis on muidugi kursustele minna. Neid on nii Taktikalise laskmise keskuses kui Tondi tiirus piisavalt, nii eesti kui vene keeles, kui ma ei eksi, siis vähemalt kord kuus. Muidugi võib ka iseseisvalt netist materjali otsides asja selgeks saada, kuid kursuste põhilised eelised on selles, et saad küsida kui miskit segaseks jäi. Lisaks veel see, et selle 175 euri sees on ka laskmine. Küllalt palju on neid, kes eksami teooria osa ilusti läbi saavad ja laskmisega põruvad!

Kui õppida netist (kasvõi sellest samast blogist siin), raamatust, kust iganes soovitaksin soojalt ikkagi enne eksamit tiirust läbi käia ja Makaroviga 25 meetri pealt märklehte tabada. Kui saite kõik lasud lehte, on OK, aga kui ei siis peaks veel harjutama. Ja siin tuleb mängu hinnavahe! Näiteks TLK’s on pakett kus on tund laskmist ja 60 padrunit 60 EURi – kindlasti saab rääkida, et kõik need paugud saate teha Makarovist. Kursustel aga on hinna sees 5 x 30 minutit tiiru ja 50 padrunit. 2,5 tundi x 60EUR’i = 150 EUR’i kui sama asi niisama osta. Kursustel lisandub veel teooria, nii et tasub mõelda.

Tuli hirmasti reklaamteksti moodi välja, aga see ei ole päris see! Lihtsalt hale on vaadata, kuidas rahvas põrub ja ikka uuest üritab (iga kord hoolikalt riigilõivu makstes) selle raha eest saab hunniku laskemoona, mida tiirus enda lõbuks ja harjutamiseks kulutada.

Edu!

IPSC turvakoolitus

Alustama peaks vist sellest, et tuleb oma sõnu süüa! Ei saa Tondi tiirust üle ega ümber. Koolitus toimus just seal.

Selgus tore tõsiasi, et kui tigedat vanahärrat kohal pole, on tegemist täitsa mõnusa kohaga. Kuid moon on seal siiski kallis 🙂

Kõige algus oleks vist seal, kui käisin Tondi tiirus relvamääret otsimas. Pood neil ju on, aga määret netu! Jäin Tõnisega juttu puhuma ja kurtsin, et IPSC turvakoolitust kusagil pole ja vist enne lume tulekut ei tule ka. Selgus et nei miskit plaanis, panin nime kirja ja jäin ootama. Paari nädala pärast saingi meili, et asi toimub.

Kokku oli meid kogunenud 7 inimest, lektoriks Lauri Abel. Kursus oli küllaltki intensiivne, aga huvitav. Ei olnud kuiva reeglite nämmutamist vaid “küsimused ja vastused” etteantud teemal. Minu puhul oli veidi abiks see, et Käsirelva Reeglid 2012 olid enne läbi loetud. Vähemalt algteadmised, millest jutt, olid olemas.

Esimene päev oli üsna tihe – alustasime kell 1000 ja lõpetasime kell 1700. Vahepeal sai 3 rubla eest shaslõkki ka, täitsa hea oli!

Teisel päeval oli rõhk praktilistel harjutustel. Enne lõunat harjutasime relva välja võtmist, laadimist, tõrgete kõrvaldamist, laskeasendeid ja nii edasi! Peale lõunapausi oli väike ohutusalane test ja siis harjutused laetud relvaga. Prillide vajalikkus sai ka kohe selgeks. Kui metallmärke lasti, siis kuuli mantli jupid lendasid ikka väga hästi tagasi! Nii mõnedki mehed said vastu tatti!

Õhtupoole toimus siis meie pundi esimene ametlik võistlus. Üles oli pandud kolm staget ja et võistlusmomenti oleks, lõid Lauri ja Tõnis ka kaasa. Esimesed kaks staget läksid täitsa hästi, püsisin meie poistest kolmandal kohal, viimane aga läks täitsa käest ära! Kiirust oli, aga täpsusest jäi kõvasti puudu! Tuleb harjutada veel!

Nüüd siis eksam tehtud, meel hea, peab hakkama klubi valima!

Martin Helme: Kaitserelv igasse kodusse

Leidsin netis kolades Portaalist Terve Mõistuse Sündikaat Mart Helme artikli. Nõustun täielikult ja toon selle kirjatüki siinkohal ka ära.

Loodan et härra Helme ei pahanda, originaal asub siin.

Eesti oleks parem, turvalisem ja vabam ühiskond, kui iga kodaniku kodus oleks legaalne käsitulirelv.

Esiteks: relv kaitseb korralikke kodanikke pättide eest. Teiseks: relvastatud rahvas suurendab tunduvalt riigi kaitsekapatsiteeti. Kolmandaks: relvastatud rahvas ei lase ennast korrumpeerunud või võimust hullunud poliitikutel orjastada. Just selles tähtsuse järjekorras.

Peale mõningast toibumist võivad nüüd vasakpoolsed ja liberaalid väite, et relvi on juba praegu võimalik poest osta ja teiseks, kui nüüd kõik mingil põhjusel hakkaks end relvastama, siis läheks lahti üleüldiseks kõmmutamiseks ja elu ilma kuulivestita muutuks võimatuks. Riigikeskset ideoloogiat kandvad isikud, kes vaistlikult vastustavad kodanikukeskset riiki, väidavad, et ainult proffidel, st. politseil ja sõjaväel võib olla relv.

USA-s on 40 protsendil majapidamistest kodus vähemalt üks käsitulirelv. Kuigi relvavastased aktivistid toovad Ameerikat näitena sellest, kui paha on rahva massiline relvastatus näitab statistika, et suur hulk relvi kodanike hulgas vähendab kuritegevust. Vasakpoolne ja relvavastane peavoolumeedia sellest ei räägi, aga viimase 40 aasta jooksul on USA-s relvade hulk rahva hulgas kahekordistunud, samas kui kuritegevus tunduvalt vähenenud. On esitatud võrdlusi, et näiteks Suurbritannias või Rootsis on madal kuritegevus võrreldes Ameerikaga ning ometi on seal väga vähe relvi rahva hulgas. Mida ei mainita, on see, et näiteks Šveitsis, kus rahval on kolm korda rohkem relvi võrreldes Saksamaaga, on Saksast madalam kuritegevus. Madala kuritegevuse ja kõrge relvastatusega riikide nimekirjas on veel näiteks Soome, Uus-Meremaa ja Iisrael.

Lisaks väidetakse, et relv kodus ohustab inimeste enda turvalisust, peretüli käigus võidakse abikaasat tulistada või lapsed leiavad relva ja lasevad ennast või kedagi teist maha. Statistika seda taas ei kinnita: perevägivalla käigus tapetakse Ameerikas kodudes tühine hulk inimesi ning suure enamuse juhtude puhul on politsei käinud osapooli juba varem lahutamas. Rohkem kui pooltel kordadel on politsei tülitsevaid pooli lahutanud rohkem kui korra. Seega ei ole tegu olukordadega, kus keegi kaotab ilma igasuguse eelneva hoiatuseta enesevalitsuse ja haarab relva järele. Mis puutub relvaõnnetustesse, siis on statistika taas ühene – inimesed tapavad end palju rohkem muude koduste tegemiste käigus kui relva näppides. Näiteks upub igal aastal tunduvalt rohkem lapsi vannis kui relvaõnnetuste läbi, ometi ei kõla ettepanekud vanne keelata kuigi tõsiselt.

Samas hoiavad relvad massiliselt kuritegusid ära. Sealse justiitsministeeriumi statistika kohaselt registreeritakse aastas 700 000 kuritegu, kus kodanik oma isikliku relvaga ründe tõrjus. Rõhuval enamusel juhtudest katkestab aga kurjategija oma tegevuse, kui talle toru suunatakse ning sellist olukorda reeglina politseisse ei teatata. Hinnanguliselt kasutavad ameeriklased aastas keskmiselt kuni kaks miljonit korda relva enesekaitseks.

Relv on eriti vajalik, kui puudub usaldus politsei vastu. Relvastatud kodanikud ei sõltu oma elu, tervise ja vara kaitsel siis puudulikust riigivõimust. Nad ei pea käed rüpes abitult istuma, oodates, millal riik lõpuks hakkab tegelema nende turvalisusega. Nad saavad end ja oma lähedasi ise kaitsta. Veelgi enam, kui rahvas on hästi relvastatud on meil vähem vaja politseinike, kuna puudub vajadus iga nurga peale patrull panna – kodanikud saavad oma kaitsmisega ise hakkama ning kurjategijad peavad kartma mitte lihtsalt mundrimeest vaid iga teist tänaval kõndivat inimest.

Seega on relv korraliku kodaniku käes igati positiivne. Ometi ei ole inimesed kuigi usinalt kasutanud võimalust end relvastada ning selleks on vildakad seadused.
Inimesena, kellel on relv olnud alates 18. eluaastast tean ma liigagi hästi, kui mõttetu ta tegelikult on. Eesti seadused on tehtud sõna otseses mõttes kurjategijate kaitseks. Seadusepügal on sedavõrd paindumatu ja vaenulik enesekaitset rakendava kodaniku vastu, et mõistlik inimene lasebki end pigem peksta või röövida, kui asub ennast kaitsma. Kuid USA statistika kinnitab taas, et lasta end vastupanuta röövida ei ole turvalisem lahendus, kui enesekaitseks tukk põuest tõmmata – inimesed, kes loobusid vastuhakust said kaks korda sagedamini kehavigastusi võrreldes nendega, kes vastu hakkasid. Need, kes hakkasid aga vastu ilma relvata, said kõige rohkem kannatada.

Meie kohtupraktika on täis lugusid kodanikest, kes röövkallaletungi puhul end relvaga kaitsesid ning lõpuks hädakaitse piiride ületamise eest tingimisi vangistuse said. Ja siinkohal polegi põhjust süüdistada kohtuid. Seadus on selline, et enesekaitse ongi sisuliselt karistatav.

Selline seadus peab muutuma. Seni, kuni relva omamine on ebapraktiline, tegelikult isegi tülikas ja koormav, ei hakka inimesed end relvastama. Jah, riigikaitselistel põhjustel võib ju väiksem hulk inimesi endale relva koju viiagi, nagu paljud kaitseliitlased näiteks teinud on. Kuid kodu kaitseks, enda ja oma lähedaste elu ja tervise kaitseks nad seda naljalt kasutada ei saa. Seaduse kohaselt võib inimene kasutada relva ainult vahetult sel hetkel, kui tema elu on ohus ning siiski võib relva kasutada kui ära hoitav kahju on suurem tekitatavast (?! Kõigepealt peab keegi tapetud saama, siis võib kaaluda?!). kõigil muudel juhtudel tuleb aga säilitada külma närvi, lasta ohul kasvada vältimatuks ning siis, elu ja surma olukorras, külmalt hinnata, kas ära hoitav kahju on ikka suurem, kui võimalik tekitatav. No kuulge! Selliste tingimuste puhul ei taha keegi relva kaasaski kanda – kui sa seda kasutada nagunii ei saa, siis võidakse see üldse ära võtta ja sinu vastu pöörata. Ja kasutama teda üldiselt ei hakata, kui narkarist röövli või ülemeeliku teismelistekamba juba sihikule võtmine võib kaasa tuua tingimisi karistuse.

Enesekaitse seadus peab tagama korralike kodanike, mitte kriminaalide kaitse seaduse ees. See seadus peab põhinema paaril lihtsal põhimõttel. Esiteks, iga kodanik võib eeldada ohtu elule ja tervisele igasuguse sissetungi puhul oma ruumidesse või autosse. Sellise ohu tekkides on isikul õigus kasutada kaitsejõudu, kaasa arvatud surmavat jõudu, sissetungija vastu. Teine lihtne põhimõte peab ütlema, et avalikus ruumis, kus igaühel on õigus viibida (näiteks tänav) on kodanikul õigus kasutada jõudu, kaasa arvatud surmavat jõudu, rünnaku puhul talle või ära hoidmaks kuritegu. Enesekaitse seadus peab sätestama, et taolise jõu kasutamise puhul ei tohi inimese vastu esitada ei kriminaal- ega tsiviilsüüdistust, kui ei ole põhjust kahtluseks, et tegemist oli kuritegeliku jõu kasutamisega. Seega, kui politsei ei avasta asja uurimise puhul, et sa olidki plaaninud kedagi tappa, siis sulle süüdistust esitada ei tohi.

Taolise lihtsa tagatise andmine asetab riigi üheselt ja selgelt korraliku kodaniku poolele ja kurjategija vastu. Ning taolise olukorra püsides võib kindel olla, et inimesed hakkavad endale koju soetama kaitserelvi, neid ehk isegi endaga kaasas kandma.

Relvastatud rahvas on aga vaba rahvas. Kas Eesti valitsus oleks ikka andnud käsu oma rahva vastu Lihulas jõudu kasutada, kui ta oleks pidanud arvestama statistilise tõsiasjaga, et igal teisel kodanikul, kelle põhiseaduslikke õigusi jalge alla trampima mindi, on relv kaasas? Vaevalt küll, ilmselt oleks tunduvalt tõsisemalt kaalutud võimalust pöörduda samba maha võtmiseks kohtu poole, nii nagu ühes õigusriigis kohane.

Ja kas need, kes plaanivad Vene riigi käitumist langetaks kergekäelise otsuse Eesti ründamiseks, kui nad teaks, et siinne elanikkond on hambuni relvastatud? Küllap vaadataks Moskvaski asjale teise pilguga, kui see oleks reaalsus, mida plaanide tegemisel arvestada tuleb. Ja kas me peaks kartma siinset viiendat kolonni, kui meil oleks kodanikud relvastatud, kolonistid aga mitte?

Seega – Eesti oleks parem, turvalisem ja vabam ühiskond, kui meil oleks iga kodaniku kodus kaitserelv.

Relvaeksam

Kuna kursustel lipsas läbi ka pikk eksamiaeg ja mõned kaaskannatajad olid otsustanud eksamit teha kusagil väiksemates eesti kohtades, mõtlesin minagi et peaks proovima!

Helistasin Tartusse. Tartu rahvas oli väga sõbralik ja soovis, et ma Tallinna büroo inimestel paluks saata suunamise, ehk siis lihtsalt emaili, et mul on riigilõivud makstud ja et mu taustakontroll on tehtud. Kui küsisin, kuna eksamile saaks, vastati et ikka kõvasti lühema ajaga kui Tallinnas. Kuna isegi selline ebamäärane vastus andis lootust – läksin Tallinna lubadetalitusse ja palusin neil selle emaili ära saata. Pisut pobiseti küll ja uuriti, et mis siis saab, kui ma Tartus eksamit ära ei tee, vastasin neile kivinäoga, et teen küll, pole mõtteski läbi kukkuda. Mispeale ainult muiati ja lubati meil ära saata. Ja jällegi minu üllatuseks saadetigi meil järgmisel pöeval teele, kuna hr. Vanakamar Tartu lubadebüroost helistas ja uuris, kuna ma sooviksin eksamile tulla. Selline küsimus tuli pisut üllatusena ja uurisin et kuna oleks võimalik – järgmine nädal – kõlas vastus! No mida perset! Tallinnas oota kolm kuud, Tartus saad järgmine nädal eksamile! Elagu Tartu!

Loomuliikult panin nime kirja, eksamipäeval autosse ja Tartu poole.

Eksamile oli meid kogunenud 16 matsi. Ukse taga oodates selgus, et nii mõnedki olid juba mitmendal ringil. Kui kell kukkus, loeti ette eksamineeritavate nimekiri, kontrolliti riigilõivu tasumist ja läksimegi eksamiklassi. Inimlikku suhtumist näitab seegi, et üks vanahärra oli Viljandist eksamile tulnud, aga riigilõiv oli tasumata. Temaga aeti veidi juttu ja lubati siiski eksamile, kui ta enne laskmist oma rahad ära makstud saab. Normaalne! Ei mingit peedistamist!

Eksamiklassis jagati piletid välja, seletati eksamikorda ja läkski lahti! Kuigi küsimused olid lihtsad, tegin kaks hooletusviga. Meditsiinniga vedas – kaela kuulihaav. Olin seda just enne autos lugenud, nii et polnud probleemi. Andsin töö ära esimeste seas ja siis laskmist ootama. Kui klassist välja tulin, olin üllatunud – meie selja taga seisis veel kolm politseinikku, uurimas ja piilumas, ega keegi ei spikerda! nojah, aga võibolla oln ma liiga vanamoeline, ei tulnud selle pealegi et eksamil maha kirjutada. Kurat, tulirelv on midagi sellist, millesse tuleb minuarust suhtuda täie tõsidusega, miks ma peaks spikerdama!

Enne tiiru minemist hakati rahvast nimepidi kabineti kutsuma. Kuna kõik kutsutud peale väljumist kiirelt sääred tegid, oli selge, et need härrased eksamilt läbi ei saanud! 16’st 9 läksid koju! Peale seda anti võimalus tutvuda oma tulemustega ja siis läksime tiiru.
Tiirus sama stoori, seletati tingimusi ja siis läks lahti. Mina olin esimene, kes püstolit lasi.

Esimene küsimus oli – räägi kuidas sa relva kontrollid. Salv alt ära, kaitseriiv maha, kelk tagasi, kontrollin et pesa on tühi, kelk ette, kontrollask ohutus suunas, salv alla, kaitseriiv. See oli OK. Siis kästi sama asi reaalselt ära teha, tegin. Relv oli uuem kui see, millega ma TLKs lasnud olin, hulka “tihedam”, päästik oli ka kuidagi mõnusam. Edasi paluti teha Makarovile osaline lahtivõtmine. Ütlesin, et seda ma ei tee, mille peale tehti suured silmad ja küsiti et miks – te peate ju oma relva tundma. Ma ei soovi endale heiterelva, vai tulirelva! Makarovi peale ma oma raha küll raiskama ei hakka – vastasin. Seega – field strip jääb ära! Kuna eksami tingimustes (Relvasoetamisloa või relvaloa taotleja eksami läbiviimise kord) ei ole öeldud et ma pean hakkama eksamirelva algosadeks lammutama ei saanud nad mind ka kuidagi sundida. Paluti seletada relva tööpõhimõtet ja nimetada relva osad. Sellega sain hakkama, ainult et tõmmiku asemel ütlesin iglispäraselt extractor.
Laeti siis salve kolm padrunit ja tuld! Tuld ma ka andsin, kõik kolm musta! Endalgi hea meel, et ei olnud treeningu ajal padrunitele niisama raha kulutanud.

Tuju oli hea, Tallinna poole tagasi.

Ettevalmistus politsei relvaeksamiks

Kuna mina ei osanud arvatagi, et eksamijärjrkord politseis võib nii pikk olla, siis panin ennast enne kui pabereid ajama hakkasin juba Taktikalise Laskmise Keskuse koolitusele kirja. Tegelikult tuleks enne paberid viia, eksami aeg saada ja siis minna umbes kuu aega enne eksamit koolitusele. Muidu võib suure raha eest omandatud tarkus vahepeal tuulde lennata!

Koolitusi pakutakse nii Tondi lasketiiru kui ka TLK poolt. Kuna olin enne TLKs laskmas käinud, valisin nende variandi.

Alljärgnev siis TLK kodulehelt: (http://www.tacticalshooting.ee/relvaeksam/)

Relvaloa taotlejatele, kes soovivad ettevalmistust politsei relvaeksamiks, pakume vastavat erikursust mis sisaldab nii teoreetilise kui praktilise osa.

Kursuse seadusandlust puudutav osa (Relvaseadus, Karistusseadustik, praktiliste juhtumite ning kohtulahendite näited ja analüüs) on kestusega 7 tundi.

Relvaõpe (ohutustehnika, relvaliikide korrektne käsitlemine, praktiline lasketreening) toimub seminari vormis ning vältab 4 tundi millest ca 2 tundi toimub 2. põhikoolituspäeva teises pooles. Edasiselt jääb igale osalejale ca 2 tundi praktilist laskmisaega mida on võimalik kasutada instruktoriga eelkokkulepete alusel individuaaltreeninguteks ( ca 4 tk 30-minutilisi sessioone). Praktiliste tegevuste käigus tegeleb instruktor iga osalejaga individuaalselt lähtuvalt tema vajadustest ja tugevdamaks nõrku külgi.

Vajadusel pakume soodustingimustel personaalset lisakonsultatsiooni ning võimaluse soetada väga soodsatel tingimustel lisalaskemoona.

Koolitusele registreerimiseks palume saata oma nimi, telefoninumber, aadress ja koolituse eest maksja andmed e-posti aadressile koolitus (at) tacticalshooting.ee.

Meie eesmärgiks on pakkuda Eestis parimal tasemel ettevalmistust relvaeksamiks ning meie senised kursusel osalejad on seda eksamitel ka praktikas tõestanud. Meie tugevuseks on väga individuaalne lähenemine ning väikesed õppegrupid kus kontakt instruktori ja osalejate vahel on maksimaalselt vahetu. Praktilised treeningud toimuvad 1:1-le koolitatava ja instruktori vahel mis tagab parima võimaliku tulemuse ja oskuste-teadmiste efektiivseima kinnistumise.

Te ei pea muretsema. Me oleme kõik meie kursusel osalenud isikud “laskma pannud” 🙂

Relvaeksami ettevalmistuse paketi hind on 145 eur + km sisaldades kõik koolitusega kaasnevad kulusid, s.h. kirjalikud materjalid, instruktori ja lasketiiru rent 4 tundi, relva rent ning 50 püstolipadrunit.

 Liigiloa taotlejatele lisandub vastava relvaliigile vajalike padrunite eest soodsate tingimustega lisatasu.

Tondi tiirus on kursuse hind 153 EUR ja padruneid saab selle eest 25. Ei tea, ei ole kellegagi sealt kursustelt suhelnud, aga kui ühe korra seal laskmas käisin, oli seal ka härra, kes ei olnud läbi saanud relvaeksami laskmiskatsest. Instruktori tegevus tema suunamisel oli peaaegu olematu! Härra põrutas Makarovist ikka nii suure kaarega, et enamus laske ei läinud märklehe poolegi! Instruktor aga ainult kommenteeris, kuhu lask läks, ei mingeid nõuandeid, vigade analüüsi, möödalaskmise põhjuste otsimist! Ja nii see härra seal siis paugutas – karp karbi järel padruneid ostes. Najah – kuidagi imelik tundus seal see koolitamine!

Kursused olid TLK’s asjalikud! Kui ise vähegi tahta ja õppida, ei ole relvaseaduse selgeks saamine mingi probleem. Instruktoriks Tõnu Adrik, kelle kompetentsis relvade ja nende käsitsemisega kaasnevas ei ole mingit põhjust kahelda (infot tema tausta kohta saab TLK kodulehelt)

Kõigepealt käidi läbi relvaseadus – paragrahv paragrahvi haaval ja seletati jupp jupi haaval lahti. Kuna mina otsustasin, et kapaga keegi tarkust pähe ei kalla – otsisin eelmine päev netist üles relvaseaduse ja lugesin paar korda mõttega läbi. Ei vaadanud nagu vasikas uut väravat vaid teadsin millest jutt käib. Olid tekkinud küsimused, neile sain ka vastused. Sama ka Karistusseadustiku ja esmaabiga.

Täpselt nagu lubatud, toimuski reaalsete juhtumite ja kohtulahendite analüüs. Materjalid mis anti olid igati asjalikud ja koos instruktori seletustega moodustasid hea komplekti. Sain ka aru, miks relvaeksamil on nii pikad järjekorrad! Inimesed lihtsalt ei viitsi, ei saa või ei taha endale elementaarseid asju selgeks teha! Kursuse teisel päeval olin mina vist ainuke, kes vahepeal ka kodus õppinud oli ja kellel küsimused mida täpsustada. Teised vaatasid imestunud silmaega pealt ja suitsupausi ajal tunnistasid, et ei ole ei relvaseadust ega midagi lugenudki veel! Selge siis et härrased eksamil läbi kukuvad! Kui mina sooviks Eesti riigile raha maksta, siis ei teeks ma seda riigilõivu näol, vaid ületaksin näiteks pisut kiirust! Saab raha kähku makstud ja kõik on korras! Seda enam, et kui eksamil läbi kukud, lähed jälle järjekorra lõppu! WTF, kui juba minna sinna seda eksamit tegema, siis tuleb see ka ära teha!

Koolituse teise päeva teisel poolel läksime tiiru. Kõik said Makarovi püstolit näppida ja paar pauku lasta. Kuigi see vene miilitsa ja ka praeguse Eesti politsei teenistusrelv oli minu käe jaoks hirmus pisikene, sain oma kolm lasku siiski märklehte! Kaks neist isegi musta! (Seda siis 15 meetri pealt :))

Kuna ta mu pihku ära kadus, oli mul tegemist, et sõrm õigesti päästikule saada, nii et lasku ära ei tõmbaks. Pisikese sättimise järel leidsin siiski õige käte asendi ja sain lasud minema enam vähem sinna kuhu tahtsin.

Sealsamas koolitusel leppisime kokku ka edasised tiiru ajad. Neli poole tunnist sessiooni, 9 padrunit igas oli siis ette nähtud, et panna kõik laskma 25 meetri pealt märklehte.

Laskmistreeningul oli tõesti instruktor ainult minu päralt. Lasin kolm lasku – siis oli analüüs, miks läks lask sinna kuhu läks, mida teha ja nii edasi. Korrigeeriti minu relvahoidmist, seisakut, päästmist ja mida kõike veel! Tõesti tundsin et õppisin midagi! Ja eks tulemused olid silmagagi näha! Lasud hakkasid tasapisi minema sinna, kuhu mina tahtsin, mitte sinna, kuhu vanajumal nad saatis.

Teise laskmistreeningu tegin juba 25 meetri pealt, mis TLK’s toimub koridorist, kuna tiir ei ole nii pikk. Imelik – aga hea, sest siis ei ole sa vaikses eraldatud ruumis, vaid kohas kus inimesed liiguvad, igasugu hääled ja muu segav faktor on täitsa olemas. Nati närvi ajas see, et peale üheksat lasku, kui asi hakkas just minema ja tunnetus tekkima, oli asi läbi! Mulle see muidugi ei meeldinud ja ostsin moona juurde ning harjutsin seni kuin tundsin et tänaseks aitab. Tõnul on õigus – üle poole tunni ei maksa pigistada, ära väsib! Sealt edasi ei ole see enam õppimine vaid padrunite raiskamine!

Seadused õpitud, laskmised lastud – eksamiks valmis! Nüüd oli vaja miski nipiga see eksamiaeg lähemale nihutada!