Laskevigastused

Kuulihaava korral tekkiva kehavigastuse raskus sõltub kuuli kaliibrist, kineetilisest energiast, lennukiirusest, massist ja pöörlemiskiirusest.

Kuulihaavas tekib kolm kahjustuse vööndit:

1. Haavakanal, mis sisaldab purustatud koetükikesi, võõrkehi ja verehüübeid;

2. Koepõrutus- ehk esmane koekärbuse vöönd, mille laius on mõnest millimeetrist kuni 1-2 sentimeetrini;

3. Teisene koekärbuse vöönd, mille laius on 4-5 cm ja rohkem ning mis kujuneb välja mõne tunni või päeva jooksul vastavalt koevigastuste ja verevalumite ulatusele.

Tulirelvahaavade põhitunnused on:

● Eri pikkuse ja kujuga haavakanali olemasolu

● Purustatud ning kärbunud kudede ja võõrkehade esinemine haavas

● Koekärbuse kiire levik

● Haigusttekitavate mikroorganismide (teetanus, gaasgangreen v.i m.datekitavad stafülokokid ja streptokokid) esinemine haavas

● Verejooks

● Võimalik šokk

Kuulihaavad on:

1. Läbitungivad ja mitteläbitungivad – haavakanali iseloomu alusel;

2. Sissetungivad ja mittesissetungivad – kuuli kehaõõnde või õõneselundisse tungimise alusel;

3. Pea-, rindkere, kõhuõõne, jäsemete ja muud haavad – vastavalt vigastatud kehaosadele;

4. Luude, siseelundite, lihaste, veresoonte, närvide, kopsude jm vigastustega haavad;

5. Üksik- ja hulgihaavad – haavade arvu alusel.

Läbitungival haaval on sisenemisava, haavakanal ja väljumisava. Sisenemisava põhitunnus on ümara või ovaalse nahadefekti olemas olu. Väljumisava on risti-, kaare- või tähekujuline, vahel ka ümar või ovaalne. Väljumisava on üldjuhul suurem kui sisenemisava, selle servad on ebaühtlased ning väljapoole pöördunud. Verejooksu intensiivsus ja eluohtlikkus sõltub sellest, milliseid suuri veresooni on kuul vigastanud. Küllalt sageli läbistab kuul luu, mille tagajärjeks on luu killustumine või isegi luu defekt. Esmaabi andmise aspektist tähendab see raskekujulise luumurru olemasolu. Mitteläbitungiva kuulihaava puhul jääb kuul kehasse. Sel juhul on olemas kuuli sisenemisava ja haavakanal,kuid puudub väljumisava. Siseelundite ja luude vigastused on samasugused nagu läbitungiva kuulihaava korral. Lähilasu korral rebestavad püssirohugaasid naha ja nahaalused koed.

Esmaabi:

1. Vabastage haava piirkond riietest

1. Tehke haava piirkond nähtavaks

2. Otsige alati ka haava teist ava (sisenemis- ja väjumisava)

3. Ärge hakake haavast eemaldama võõrkehi ega haava puhastama

4. Sulgege verejooks sõrmedega surudes või rõhksidemega ja jäset üles tõstes

5. Hoiduge lisanakkuse haava viimisest

6. Tehke haavale side, pärast sideme tegemist kontrollige jäseme kaugemal osal pulssi

7. Pange haavatu lamama, tagage talle rahu ja julgustage teda

8. Raskete haavade korral pöörake tähele panu šoki vältimisele.

TÄHELEPANU!

Kõik tulirelvahaavad tuleb lugeda rasketeks, sest nendega v.ivad kaasneda luumurrud, luude killunemineja väliselt mittenähtavad suured kudede, veresoonte ja närvide purustused.